/nginx/o/2017/05/08/6636647t1h190f.jpg)
Lääne päästekeskus andis teada, et eelmise nädala lõpul avaldatud üleskutse sotsiaalmeedias levinud valesti ehitatud korstna omaniku leidmiseks on vilja kandnud ja tuleohtliku küttesüsteemi omanik on päästjatega ühendust võtnud.
Salapärase korstna omanik võttis päästjatega ühendust
8. mai 2017, 13:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Korstna omanik võttis ise meiega ühendust. Tema sõnul on korstna ümber olnud penoplast maha võetud ja oht likvideeritud," kinnitas Lääne päästekeskuse pressiesindaja Kristi Kais. "Täname kõiki uudise jagajaid, kes meid aitasid."
Reedel saatis murelik pärnumaalane Lääne päästekeskusele sotsiaalmeedias leviva pildi, millel kujutatud valesti ehitatud korsten.
Teati vaid, et korsten asub Pärnumaal. Kuna foto eemaldati sotsiaalmeediast, ei õnnestunud päästekeskusel tuvastada, kus kõnealuse korstnaga elamu paikneb, ja selle omanikku tuleohust teavitada.
Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõuniku Alari Tõnissoo teatel eksiti sellega, kui kinnitati vahtpolüstüreenplaadid tüüblitega korstna külge, mitme olulise tingimuse vastu.
"Korstna pinnale on vahetult paigaldatud kergesti süttiv materjal, tegelikult peab korstnapinna ja põlevmaterjali vaheline kaugus olema minimaalselt 20 millimeetrit," rääkis Tõnissoo, lisades, et tahmapõlengu ajal võib niiviisi ehitatud korstnas liikuda kuumus tüüblite kaudu põlevmaterjalini.
Tahma- või pigipõlengu korral korstnas on põlemistemperatuur umbes 1200 kraadi ja selline kuumus on võimeline korstna ümber oleva mis tahes põlevmaterjali süütama. "Selle korstna ehitaja või omanik on toonud ohutuse ilumeelele ohvriks," ütles Tõnissoo.
Samuti pole selliselt ehitatud korsten kuigi ilmastikukindel, mistõttu võib see kiiresti laguneda.