Eile hommikul, just tööle- ja koolimineku tippajal, juhtus Pärnus Kesklinna sillal avarii. Nelja auto kokkupõrke järel oli liiklus sillal lühikeseks ajaks päris suletud ja seejärel tükk aega häiritud. Sõidukite järjekorrad ulatusid Pikale, Laiale ja Vee tänavale ning Ülejõel Tallinna maanteele, Jannseni ja Rääma tänavale. Kärsitumad roolikeerajad vajutasid pedaali ja sõitsid Papiniidu silla kaudu.
Iga õnnetus sillal näitab, kui haavatav on kesklinna ja Ülejõe liikluskorraldus. Uut silda, mis vähendaks Kesklinna silla koormust, on väga vaja. Läinud aastal 60aastaseks saanud Kesklinna sild pole kunagi olnud mõeldud sellisele transpordivoole, mis seda praegu päevas läbib.
Kuigi justkui kõik oleksid ühel meelel, et uut silda on tarvis, pole pikki aastaid kestnud arutelust kaugemale jõutud. Öeldakse, et sellist meedet, kust silla ehitamiseks rahastust taotleda, ei ole ja peab ootama. Võimalik, et silmas peetakse Euroopa Liidu järgmist rahastusperioodi, mis algab 2021. aastal. Sellal kui rahalaeva oodatakse, ei lähe sillaehitus odavamaks. Kui algul räägiti 14–17 miljoni eurosest kulust, siis nüüd on rahanumber tõusnud juba üle 20 miljoni.
Pärnu linnale käiks selline kulutus üle jõu, aga mitte riigile. Ühel kohtumisel mõttekaaslastega lubaski majandus- ja taristuminister Kadri Simson, et uue sillaga on huvitav plaan. Kui mitte varem, siis küllap valimiskampaania ajal kuuleme, milline.
Iga õnnetus sillal näitab, kui haavatav on kesklinna ja Ülejõe liikluskorraldus.
Kesklinna silda ja uue silla teemat on valimisvankri ette rakendatud korduvalt. Tolku pole sellest siiani olnud. Nii vaatamegi kadedusega tartlasi, kel sillaehitus kukub sootuks paremini välja.
Eilehommikuse õnnetuse taustal tundub vaga soov, et sillamõttega edasi liigutaks, veel tungivam. Vähemalt võiksid pärnakad sügisel end valitsema kippuvate inimeste käest küsida selget seisukohta, kas nad näevad Pärnus veel üht üle jõe sirutuvat silda.