Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kasvatusteadlane: Last lööv täiskasvanu vajab hoopis ise abi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kasvatusteadlane Kristi Vinter. | FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Kasvatusteadlane Kirsti Vinter loodab, et tänane Pärnu Postimehe näide lasteaednikust, kes lapsi järjepidevalt nuhtles, on šokeeriv erand.

Ühes Pärnumaa lasteaias 40 aastat ametis olnud õpetaja karistas vähemalt seitset hoolealust tutistamise, kõrvast tõmbamise ja tagumikule laksu andmisega. Sellega kaasnes kriminaaluurimine, mille tulemusena lasteaednik mõisteti tingimisi vangi.

"Lapse löömine näitab enamasti rohkem täiskasvanu kui lapse kohta, ehkki kannatajaks jääb viimane," leidis Vinter. "Räägi löömise asemel. See võiks olla mõte, millest peaksid kõik lähtuma."

Pärnus üles kasvanud kasvatusteaduste doktor Vinter selgitas, et lastevastane vägivald näitab täiskasvanu puudulikku enesekontrolli ja suutmatust end keerulistes situatsioonides talitseda. "Lööjad täiskasvanud on enamasti muude probleemidegagi kimpus," seletas ta. Seega vajab selline täiskasvanu tema hinnangul hoopis ise abi.

Kasvatusteadlane selgitas, et löömine pole tulemuslik mitmel põhjusel. "Nii tekib surnud ring, kus vägivald sünnitab vägivalda," selgitas ta. Koolieelses eas mõjutab täiskasvanute käitumine lapsi väga. "Täiskasvanu, kes tõstab lapse vastu käe, ei saa nõuda lapselt head käitumist."

Teine probleem, mis sellise käitumisega kaasneb on see, et löömine ei anna lapsele mingisugust viidet selle kohta, milline on soovitav käitumine.

Vinter seletas, et isegi kui last karistav täiskasvanu oma "õpetussõnad" vihahoos suure ärrituse saatel lapsele näkku paiskab, blokeerib väikeses inimeses olev stressitase võime sellest aru saada ja rakendada.

"Üsna sageli kiputakse lastega pahandama olukordades, kus see ei ole lapsele üldse põhjendatud ega talle eakohaselt mõistetav," rääkis Vinter.

Kasvatusteadlase sõnutsi peaks tark täiskasvanu oma enesekontrolli arendama, kasutama selliseid olukordi lapsega hea suhte loomiseks ja võsukesega neist asjadest rääkima.

"Vähem nutikas täiskasvanu tormab end nüüd loomulikult õigustama ja eelnevaid mõtteid maha tegema. Elu aga näitab, et tublid, elus toimetulevad, õnnelikud ja edukad lapsed on neil vanematel, kes kasvatavad kannatlikult ja löömata," möönis Vinter.

Vinteri meelest leidub kahetsusväärselt palju neid vanemaid, kes õigustavad oma löögivalmis karmi kasvatust sellega, et sai ju temastki inimene hoolimata omaaegsest vitsameetodist.

"Paraku näitab selline õigustus juba iseenesest, et kui me küpse täiskasvanuna seda mõtteviisi ei murra, jätkab meie eeskuju nõiaringi. See ei loo paremat ühiskonda, vaid hävitavaid käitumismudeleid, mis toodavad rusikas-taskus-inimesi, kes koormavad meid kõiki nii oma negatiivsuse kui plahvatusohtlikkusega."

Konkreetset juhtumit kommenteerides arvas Vinter, et pigem on see erandlik.

"Et need juhtumid siiski varjatuks ei jääks, tuleb oma lastega rääkida ja kahtluse korral õpetaja või mõne muu töötajaga rääkida," selgitas ta. "Seejuures ei tohi ühtegi osalist süüdistada enne, kui asjaolud on ühiselt välja selgitatud."

Tagasi üles