/nginx/o/2017/05/16/6669083t1hc425.jpg)
Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kristine Tamm selgitas, et tutistamine on igal juhul väärkohtlemine, olgu see toime pandud laste või täiskasvanute vastu.
Prokuratuur: Ka täiskasvanu tutistamine on kuritegu (1)
/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
16. mai 2017, 14:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänane Pärnu Postimees ja Postimees kirjutasid, kuidas ühes Pärnumaa lasteaias 40 aastat ametis olnud õpetaja karistas vähemalt seitset hoolealust tutistamise, kõrvast tõmbamise ja tagumikule laksu andmisega. Sellega kaasnes kriminaaluurimine, mille tulemusena lasteaednik mõisteti tingimisi vangi.
Tamm selgitas, et väärkohtlemisest saab rääkida, kui tõendid kinnitavad, et kaasnes valu. "Seega, kui tutistamise või laksu andmisega tekitatakse lapsele valu, on see ühemõtteliselt kehaline väärkohtlemine," selgitas juhtivprokurör. "Ja see ei kehti ainult laste puhul."
Sama paragrahvi alusel algatatakse kriminaalasi siis, kui juustest kiskumise ja lahtise käega löömisega põhjustatakse valu täiskasvanule.
Tamm rääkis, et aasta tagasi hakati laste füüsilisele karistamisele eraldi tähelepanu pöörama, kuna võeti vastu uus lastekaitseseadus. Kuid ta täpsustas, et eksitav on öelda, justkui laste füüsiline karistamine kriminaliseeriti aasta tagasi.
"Ükskõik kellele, seda enam kaitsetule lapsele valu tekitamine on olnud kuritegu kogu aeg."
Prokuröri sõnutsi on lastekaitseseadusel kinnitav roll: selle järgi on Eestis keelatud last hooletusse jätta, vaimselt, emotsionaalselt, kehaliselt ja seksuaalselt väärkohelda, sealhulgas teda alavääristada, hirmutada ja kehaliselt karistada ning karistada mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist.