/nginx/o/2018/01/15/7486575t1h8b26.jpg)
/nginx/o/2017/05/16/6670061t1hc8b6.jpg)
Tänavune kevad on olnud äärmiselt tujukas ja kindlasti pole see niisugune, nagu paljud on oodanud. Pidevad lume-, lörtsi- ja vihmasajud, üsna jahedad temperatuurid võiks suurele hulgale lindudele olla küllaldane põhjus, miks Eesti pinnalt eemale hoida, kuid nii see pole. Heitlike ilmade kiuste on kohale jõudnud ööbik ja kägu, rääkimata must-kärbsenäppidest.
Must-kärbsenäpp, keda varem nimetati metstikaks, rahvapäraselt kadakaharakaks ja kärbsepüüdjaks, on lind, kelle põhimõtted panevad mu vahel pead vangutama. Õigemini tekitab hämmingut tema ilmumine ja kadumine. Rändlinnuna ei ole ta huvitatud meie pakaselistest talvedest ja isaslinnud jõuavad Kongo ümbrusest Aafrikast kohale alles aprilli lõpul. Nii selgi aastal hoolimata jahedatest ilmadest ja kohati põlvini ulatuvatest lumevallidest. Must-kärbsenäpid kaovad juba jaanipäeva paiku.
