Põllult leitud aarde kohal lasub ikka saladus

Sirle Matt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaagna keskel on ringiga ümbritsetud reljeef neitsi Maarja kuulutamise stseeniga. Vasakul põlvitab peaingel Gabriel, hoides käes liiliakujulise otsaga skeptrit, paremal neitsi Maarja lugemis- või palvetamispuldi taga. Reljeefi ülaosas on kujutatud Püha Vaimu tuvi, kellest lähtub Maarja suunas kiirtepärg, sümboliseerides Maarja patuta eostamist.
Vaagna keskel on ringiga ümbritsetud reljeef neitsi Maarja kuulutamise stseeniga. Vasakul põlvitab peaingel Gabriel, hoides käes liiliakujulise otsaga skeptrit, paremal neitsi Maarja lugemis- või palvetamispuldi taga. Reljeefi ülaosas on kujutatud Püha Vaimu tuvi, kellest lähtub Maarja suunas kiirtepärg, sümboliseerides Maarja patuta eostamist. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Tõenäoliselt põllult leitud ja saladuslikult muuseumisse sattunud mitmesaja-aastane ristimistaldrik ja küünlajalad on pärast konserveerimist Pärnus tagasi, kuid vara päritolu kohal heljub endiselt saladusloor.

Tunamullu jõulupühade aegu toodi Pärnu Eliisabeti kirikusse ristimisvaagen ja neli küünlajalga, mille hobiarheoloogid väidetavalt põllule olid jätnud. Pole teada, kes leiu kirikusse toimetas ega kust esemed leiti, kuid Pärnu praostkonna praosti Enn Auksmanni jutu järgi jäävat leiukoht Audru valda.

Tänavu aprilliks jõudsid pealinna Kanuti keskuse restauraatorid põlluaarde puhastamisega lõpule ja esemed hinnati muinsuskaitse ekspertiisis. Pärnu muuseumi peavarahoidja Ülli Kondi sõnutsi selgitas uurimine välja, et ristimisvaagen pärineb 16.–17. sajandist ja on vanusest tingituna kultuuriloolise väärtusega, ent mitte haruldus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles