Ettevõtjast moekunstnik teab edu valemit

Mariliis Soobard tunneb kogu moevaldkonda õmblemisest turunduseni. Foto: Ken Oja

Pärnus Koidula gümnaasiumi lõpetanud, Tallinna tehnikaülikoolis rõiva- ja tekstiilitehnoloogiat õppinud moelooja Mariliis Soobardi käe all valmivad elegantsed Marimo Fashioni rõivad.

“Teadsin juba keskkooli lõpus, et soovin luua oma rõivakaubamärgi, ja alustasin õpingute kõrvalt esimeste tellimustöödega. Ülikooli ajal tellimuste hulk üha kasvas ja põhieriala kõrvalt võtsin teadlikult ettevõtlusega seotud õppeaineid. 2010. aastal asutasin oma firma ja 2011. aasta sügisel tulime välja Marimo esimese naisterõivaste kollektsiooniga,” rääkis Soobard oma teekonnast moeettevõtte juhiks.

Kuna Soobardi ema peab õmblejaametit, on ta rõivamaailmas elanud lapsest saati. “Juba üheksa-aastasena hakkasin õmblema esimesi lihtsamaid asju endale. Unistus moekunstniku ametist tekkis keskkooli ajal, kui Pärnus avanes võimalus osaleda moe-show’del, kus oma loomingut näidata,” selgitas Soobard, kes võitis 2005. aastal Pärnu koolimoe konkursi.

“Keskkooli lõpus oli mul valik, kuhu edasi õppima minna. Esimene neist oli Eesti kunstiakadeemia, aga kuna ma sinna esimesel proovimisel sisse ei saanud, langetasingi otsuse oma teise eelistuse ehk tekstiili- ja rõivatehnoloogia kasuks,” avaldas noor disainer.

Tublisid moekunstnikke jagub, aga kliente, kes saavad endale kallimaid disainerirõivaid lubada, ei ole meie rahvaarvu arvestades kuigi palju. Mariliis Soobard

Soobardi sõnutsi on konkurents Eesti moeturul väga tihe. “Tublisid moekunstnikke jagub, aga kliente, kes saavad endale kallimaid disainerirõivaid lubada, ei ole meie rahvaarvu arvestades kuigi palju,” tõdes ta. Seega tuleb moelooja kinnitusel pidevalt nuputada, kuidas oma klientuuri kasvatada ja inimesteni jõuda. “Ühest küljest on see raske, teisest väga inspireeriv ja õpetlik teekond,” nentis ta.

Moelooja iga tööpäev erineb eelmisest. Kuna ettevõtte muude asjadega toimetamine võtab Soobardi jutu järgi väga palju aega, jääb tal kunstnikutööks vähe aega. “Palju on kliendiproove, tuleb juhendada õmblejaid ja muid töötajaid, planeerida tööplaani ja üritusi,” seletas ta. “Asjaajamine võtab tihti suurema osa päevast. Moejooniseid püüan teha rahulikumal ajal: kas õhtul või hommikul. Kollektsioonide loomisel võtan endale mitu päeva, siis töötan kas stuudios üksi või toimetan kodus, et mitte lasta end segada.”

Soobard otsustas endale võtta nädalas ühe päeva, millal ta kontorisse ei lähe, vaid toimetab tööasjadega kodus või seal, kus parasjagu viibib. “See on andnud väga palju lisajõudu. Saan sel päeval toimetada märksa operatiivsemalt ja ühtlasi mõelda pikaajalisemaid eesmärke-plaane, mida argitoimetuste kõrval ateljees teha ei jõua,” kiitis Soobard kontorivaba päeva.

Soobardi tööl on nagu igal teiselgi plussid ja miinused. “Huvitavaim on kindlasti uusi tooteid ja tellimustöid luua, näha mõtteis ja paberil visualiseeritut tooteks valmimas. Raskeim osa on ilmselt pidev pinge, mis ettevõtja eluga kaasas käib: et kõik läheks planeeritult, palgad ja arved oleksid õigel päeval makstud,” andis moelooja ja ettevõtte juht ülevaate.

Pärnus Marimo ajutises poes sai näha uut kevadsuvist kollektsiooni. Foto: Margus Valt

“Elu ettevõtte juhina on üsna pingeline, kuna vastutad nii töötajate kui klientide ja partnerite ees. See on õpetanud ja iga päev õpetab probleeme võtma üksnes probleemina ja pühenduma nende lahendamisele. Algul elasin kõiki ettevõtte muresid isiklikult väga läbi, kuid millalgi sain aru, et enda tervise huvides ei ole see mõistlik,” kõneles Soobard.

Soobard teab oma edu valemit. “Enda plussiks pean meeletut töötahet, sest selleta moemaailmas läbi ei löö. Veel on väga oluline tunda valdkonda, alustades moekunstist, õmblemisest, lõigete konstrueerimisest ja lõpetades ürituste korralduse, turunduse ja müügiga. Olen ise kõik need asjad läbi teinud ja alles aja jooksul palganud muud inimesed eri ülesandeid täitma,” selgitas Soobard.

Et mõtted tööst aeg-ajalt mujale saada, pingeid maandada ja akusid laadida on moekunstnikule tähtsad hobid. “Armastan väga sporti teha! Praegu valmistun poolmaratoniks ja käin kolm korda nädalas jooksmas. Peale selle käime elukaaslasega võistlustantsu trennis,” nimetas ta.

Mariliisi moesoovitused

• Soovitan suvehooajaks värve (kuna pikast ja pimedast talvest ja musta värvi rõivastest on kõik väsinud), vabamaid lõikeid ja naturaalseid materjale, mis kerges suvetuules mõnusalt ihu paitavad.
• Käes on koolilõpetamise aeg. Põhi- ja keskkoolilõpetajate kleidid võiksid olla pigem mängulised, ülikoolilõpetajaile sobib akadeemilisusest lähtudes midagi konservatiivsemat. Soovitan alati valida midagi niisugust, mida hiljem kanda annaks, et rõivaid ei ostetaks vaid korraks ega jäetaks kappi seisma. Eks läbi aastate ole nähtud, et põhikoolilõpetajale on kleit kõige olulisem, kuna see on esimene verstapost haridusteel. Gümnaasiumi ja ülikooli lõpuaktuseks valitakse üha lihtsamaid kleite-kostüüme.
• Samuti on aktuaalsed suvepulmad. Pruutpaari puhul sõltub kõik abiellujatest endist: rõivad peavad andma edasi seda, kes nemad isiksuste ja paarina on ja kõnelema kogu pulma kontseptsioonist.

Andmed: Mariliis Soobard