/nginx/o/2017/05/22/6694477t1hf1f1.jpg)
Viimasel ajal on loodusturismiettevõtjate suureks mureks kujunenud meie metsade majandamine, mis kahjustab Eesti kui loodushoidliku riigi mainet väljaspool riigi piiregi. Loodame olla küllalt targad, et leida säästev lahendus nii turismiarengule kui ka metsade majandamisele
Rahvusvahelise elurikkuse päeval, 22. mail on võimalik neil teemadel arutada nii säästva loodusturismi foorumil kui ka igaühel isekeskis, sest elurikkuse hoidmisele saab kaasa aidata igaüks oma argitoimetustes, sealhulgas puhkuse veetmise valikus.
Selleks, et mitte osaleda massiturismi kahjustavas voolus, on paljud maailmas reisivad inimesed hakanud otsima alternatiive puhkuse veetmiseks või uute paikade külastamiseks. Tänapäeval on välja arendatud vastutustundliku turismi harud: öko-, kultuuri- ja säästev loodusturism.
Algul alternatiivse lahendusena arendatud harud muutuvad üha enam peavoolu turismi osaks. ÜRO ekspertide hinnangul reisib 2030. aastal vastutustundlikult juba üle 1,8 miljardi turisti!
Naiste töökohtade osa on turismimajanduses märksa suurem kui mujal, nii et turismi areng aitab luua just naistele sobivaid töökohti ja seeläbi toetada paljude perede lapsi.
ÜRO on säästva turismi valinud 2017. aasta teemaks just seepärast, et plaanitud ja hästi toimiva turismi abil on võimalik lahendada inimkonda tabanud probleeme: luua töökohti kaugematesse piirkondadesse, kus inimesed elavad vaesuses; vähendada barjääre külastajate ja vastuvõtjate vahel ning seega minimeerida inimgruppide vahelisi konflikte.
Naiste töökohtade osa on turismimajanduses märksa suurem kui muudes majandusharudes, nii et turismi areng aitab luua just naistele sobivaid töökohti ja seeläbi toetada paljude perede lapsi näiteks arengumaades. Loodus ja kultuuriobjektid on sellise turismi baasväärtused, seega on ühtlasi suurenenud üldsuse mõistmine, miks tuleb hoida looduslikku elurikkust ja kultuuriväärtusi.
Kõige tundlikumad alad turismimajanduses on mitmesugused kaitsealad. Euroopa kaitsealade liit (EUROPARC Federation) on välja töötanud nõudesüsteemi, mille alusel hinnatakse kaitsealade turismi. Siin on lähtutud mitmest aspektist. Esiteks peaks olema kaitseala administreeriv meeskond valmis vastu võtma teatud hulga külastajaid, mis eeldab korraliku taristu, mitmekeelsete selgitavate stendide ja suunaviitade olemasolu.
Kaitsealade meeskonnad peavad hästi tundma kohalikke ökosüsteeme ja liike, mida nad kaitsevad, et hinnata, kuidas võib looduses liikumine neid mõjutada. Samuti peavad meeskonnad olema valmis koolitama ettevõtjaid, kes piirkonnas toimetavad.
Eestil on kahtlemata potentsiaali Euroopa mõistes säästva turismi arendamiseks.
Eelmisel aastal läbis Matsalu rahvuspark ja praeguse kuue valla mõjuala mainitud hindamise. Matsalule anti esimese piirkonnana Eestis säästva turismi sertifikaat. Keda või mida hinnati?
Ühelt poolt kindlasti Matsalu piirkonna elurikkust, infrastruktuuri ja majutuskohti, ent teisalt ametnike koostööd kohaliku kogukonnaga. Suure osa hindamisprotsessist moodustaski just kohaliku kogukonna koostöö ja väärtuste hindamine, sest ühiste pingutuste ja loodushoiu vajaduse mõistmiseta head tulemust ei saavuta.
Eestil on kahtlemata potentsiaali Euroopa mõistes säästva turismi arendamiseks. Võib loota, et lähiaastatel võtavad Lahemaa ja Soomaa piirkondki ette range hindamisprotsessi, saamaks kõnealuse tunnistuse. Euroopas on see sertifikaat väga populaarne ja hinnatud: 20 aasta jooksul on neid antud 157 kaitsealale 19 riigis.
Eestis on võimalik loodusturismi õppida mitmes kutsehariduskoolis ja maaülikoolis, kus saab sel alal omandada isegi doktorikraadi. Loodud on arengukavu, sealhulgas looduskaitse arengukava, mis suunab meie tegevust. Loodusturismi taristut on arendatud kõikjal Eestis, kuid ebaühtlaselt.
Oluline on jagada aktiivsele sihtgrupile loodushoiualast infot hea ettevalmistusega juhendajate, giidide ja retkejuhtide kaudu. Kindlasti on vaja suurendada turistidele mõeldud teabematerjali (infotahvlite ja internetipõhise info) hulka, et tõsta inimeste teadlikkust loodusväärtustest.
Kasvav külastajate arv tekitab vajaduse koordineeritud turistide liikumise suunamiseks ja külastusinfrastruktuuri planeerimiseks nõnda, et kõigi Eesti elupaikadega on võimalik tutvuda loodust kahjustamata.