Galerii: Prantsuse Baskimaa kooli külastus avardas ühisgümnaasiumi õpilaste silmaringi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

7.–13. mai Erasmus+ projektilähetus "Les Crayons de Couleurs européens. Dessine-moi "Une" Europe"  Prantsumaa Baskimaale asuvassse Bayonne’i tähendas kaheksatunniseid tööpäevi, pani viie riigi õpilased-õpetajad koostööd tegema, arendas õppurites tolerantsust ja silmaringi ning tänu vahetusperedes elamisele said kõik aimu kohaliku eakaaslase elust.

Kogu lähetuse eesmärk oli arutleda, mõtiskleda võrdsuse, vabaduse, sallivuse üle. Selleks korraldati eri tegevusi ja töötube, et silmaringi laiendamise ja üksteiselt õppimise kaudu muid kultuuure ja enda oma paremini mõista. Esimesel päeval käidi Bayonne’i vanalinnas aardejahil: aarded olid aja- ja kultuurilooline pärand. Kuulasime Bayonne’i pühaku Saint-Léoni allika juures, kuidas 9. sajandil olid lääneviikingid sel märtril ja usukuulutajal selles paigas pea maha võtnud. Praegu ligikaudu 44 000 elanikuga linn võlgneb oma kunagise laevaehitustraditsiooni just viikingitele. Linnas asub mitu kirikut, neist kuulsaim (muuseas palverännutee Camino de Santiago üks sihtkohti) on ehk püha María katedraal. Selle laestki leiab vappe laevaehitajatele, kes kirikule annetades siit õnnistust palunud, ja nende saadud rikkust võib siiani kohata baski tradistiooniliste ehitiste juures. Et kohalikud inimesed räägivad kõik vähemalt kolme keelt – prantsuse, baski, hispaania või inglise oma –, said prantsuskeelsest aaretejahist aru õpilased, kes prantsuse keelt eriti ei osanud.

Ilmselt pole üldteada fakt, et Bayonne on Prantsumaa suuremaid militaarkeskusi. Vana loss (Château-Vieux) kuulub Prantsuse armeele ja seetõttu võib selle lähedal pidevalt relvatärinat kuulda. Uuena tuli õpilastele info, et lähedal asuval haiglal on helikopteri maandumisplats, sest kui abivajaja asub haiglast vähemalt tunni kaugusel, läheb talle appi kiirabikopter.

Lähetuse tähtsaim üritus oli kollokvium teisipäeval Bayonne’i linnavalitsuses. See oli kõikide maade õpilastele esmakordne kogemus. See soodustas eri maade, prantslaste, eestlaste, portugallaste, itaallaste ja küproslaste koostöö- ja esinemisoskust ning avardas silmaringi. Pärast harjutamist ja kollokviumi läbimängimist mindi linnavalitsusse, kus arutleti selle üle, kui palju teevad tööd eri maade naised võrreldes meestega, kuidas kujutatakse naist trükireklaamides ja kas see on ajaga muutunud, missugune on nimetatud maade inimeste territoriaalne tolerantsus, kuidas toimib valimissüteem. Kolmetunnisel prantsuskeelsel kollokviumil räägiti tolerantsusest ja  võrdsusest igal tasandil. Kollokviumi austasid kohal viibimisega linnapea, Prantsuse akadeemia liige, mitu tähtsat ühiskonnategelast. Et meie saabumise õhtul oli Prantsumaa saanud oma kõigi aegade noorima presidendi, valitses ülev ja rõõmus meeleolu. Kollokviumi lõpus esitasid kõikide maade õpilased koos prantsuskeelse luuletuse. Pärast seda tehti igalt osalejamaalt kaasa võetud Nutella määrdešokolaadi maitsetesti, mille kohta nutitelefonis sai oma eelistuse esitada. Nimelt on selgunud, et Nutella, mis peaks kõikides riikides ühtviisi maitsema, siiski samamoodi ei meki, kuigi kõikide maade etikettidelt leiab ühesuguse tooteinfo. Testi tulemust me teada ei saanud, sest taas vedas alt internetiühendus.

Lähetuse käigus külastati Prantuse Püreneedes asuvat Paud, kus on sündinud Henry IV. 11. sajandil kindlustatud asulaks kujunenud Paus asub ka Pau loss, kus kohalik giid rääkis linna ja kuningliku pere traditsioonide kujunemisloost.

Bayonne Lycee Louis de Foix on meie mõistes gümnaasium ja tehnikum ühes. Selles õpib üle 1400 õpilase ja tunniajase lõunapausiga koolipäevad kestavad 9–18. Koolimaja jaguneb korpusteks: leidub nii moodsamaid kui ka vanemaid hooneid. Väga uus on kantselei ja raamatukogu osa. Nägime, et Eesti kool on tehnilises mõttes siiski kiirem, sest meil töötab igas koolis oma IT-spetsialist, aga Bayonne’is allub IT-spetsialistide töörühm linnale ja abistab vajaduse korral linna kõiki koole. See tähendab, et kui tekib tehniline probleem, mida saab lahendada vaid administraatori rollis isik, jääb internetiga seotud tegevus pooleli. Seda kogesime, kui arvutikoolituse ajal netiühendus kadus.

Koolipäevi täitsid töötoad, arutelud: eri maade õpilastest koosnevad töörühmad kirjutasid septembriks valmivate videote stsenaariume, projektiblogi, valmistati ette projekti lõpuks valmivat kultuuripuud. Ühel pärastlõunal õpetati külalistele baski rahvusspordialasid ja rahvatantse. Viimasel päeval võeti nädal kokku ühiste blogisissekannete kirjutamisega, arutleti eri riikide kuvandite üle. Enim pani eestlasi ja portugallasi imestama, et Bayonne’i õpilaste tavapärane toit meenutab French fry`d ehk friikartuleid, pikniku ajakski pandi toidumoona hulka väike pakk kartulikrõpse (Portugalis ei tohi friikartuleid või krõpse kooliuksest sissegi tuua). Prantsuse õpilased olid aga imestunud, et paljud eestlased elavad maal, kus maja ümbritseb mitu või mituteist hektarit maad ja et Eesti lastel on võrreldes nendega palju vabadust. Kui pärast piknikku Pau pargis lubasime oma 17–18aastased õpilased tunniks ajaks omapäi linna peale, jäid niisama vanad Prantsuse õpilased õpetaja järelevalve alla. Kui selgitasin, et meil käivad seitsmeaastasedki iseseisvalt koolis, tundus see kohalikele uskumatuna.

Reede pärastlõunal läksid eestlased Bordeaux’sse, kust laupäeva varahommikul koju lennati. Järgmiseks, septembri lõpus toimuvaks Küprose kohtumiseks peab iga maa valmistama kolmeminutise filmi, eestlaste teema on immigrantidesse suhtumine.

Bayonne’is viibinud Pärnu ühisgümnaasiumi gruppi kuulusid õpetajad Stéphane Clavel ja Kersti Jürgenson ning õpilased Deniel Voronovski, Karoliina Arro, Kertu Jürima ja Viktoria Kullerkupp.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles