Ratastooliinimese teele jääb takistusi

Märt Pilme
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terje Heinmets külastaks meeleldi Pärnu uue kunsti muuseumi, kuid ülijärsu kaldtee tõttu, mille keskele on ehitatud trepp, ta seda riski võtma ei hakka.
Terje Heinmets külastaks meeleldi Pärnu uue kunsti muuseumi, kuid ülijärsu kaldtee tõttu, mille keskele on ehitatud trepp, ta seda riski võtma ei hakka. Foto: Urmas Luik

Enesetapu kaldtee – nii kutsuvad ratastoolis istuv Terje Heinmets ja tema saatusekaaslased Pärnu Endla Teatrikohviku kaldteed. Ohtlikuks teeb selle betoonkallak, mida tõkestab betoonsein. Muret tekitavaid kohti teavad ratastooliga liikujad linnas nimetada veel. Õnneks leidub neid üha vähem.

Urve Vesik, kes viimased pool aastat olnud ratastoolis 16aastase noormehe tugiisik, kinnitas, et Pärnus raskesti läbitavaid kohti jagub. “Kahekesi me hätta pole jäänud,” tõdes ta.

Vesik toob näitena Karja tänava, kus kõnniteed on muidu väga heas korras, aga üks elanikest on majaesise kõnnitee kividega kõrgemaks ehitanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles