Sotsiaalkorterites elab kolmas Eesti ehk kirev seltskond hädalisi, keda ühte patta ei pane

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmed ühikad on saanud korterelamuteks, nagu Rohu 44, kus linnale kuulub kolm sotsiaalkorterit.
Mitmed ühikad on saanud korterelamuteks, nagu Rohu 44, kus linnale kuulub kolm sotsiaalkorterit. Foto: Ants Liigus

Kuigi sõna “ühiselamu” tänapäeval enam ametlikus kõnepruugis ei kohta, tekib suuremal osal linlastest seda kuuldes kohe pilt nõukogude aja korterelamute ühisköögiga toakestest, kuhu ajutiselt sai tööjõudu või tudengeid majutada.

Sõnad “sotsiaalmaja”, “munitsipaalkorter” või “õpilaskodu” kõlavad märksa plussmärgilisemalt ajal, mil kunagised ühikad on korterelamuteks ümber ehitatud.

Ühiselamud pole linnapildistki kuhugi kadunud nagu nende kurikuulus mainegi.



Statistika

 Munitsipaalelamufond koosneb munitsipaliseeritud eluruumidest, mis ei kuulunud erastamisele (sealhulgas endised ühiselamud), ning uusehitistest.

 Kokku on Pärnu linnal elamispinda 11 350 ruutmeetrit ja tänase seisuga 345 üürnikku.

 Eluruumi üürimist linnalt saavad taotleda sundüürnikud ja abivajajad sotsiaalhoolekande seaduse 14. paragrahvi alusel, mis ütleb, et kohalik omavalitsus on kohustatud aitama eluruumiprobleemi lahendamisel neid, kes ise selleks suutelised ei ole.

 Mõlemas grupis peetakse taotlejate üle eraldi arvestust: sundüürnikke on arvel 111 ja sotsiaalhoolekande seaduse alusel abivajajaid 83.

 Uusehitised – Metsa 7a, Liiva 8b, Rohu 58c – on ehitatud KredExi tagastamatu toetuse abil ja sihtotstarbeliselt sundüürnikele.

Liivi Vaidla, Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna elamumajanduse peaspetsialist

Viimastel aastatel eelarve piiratuse tõttu (ka KredExiga koostöös ehitatud elamutes pidi kohaliku omavalitsuse omafinantseering olema vähemalt 50 protsenti) elamispindu ehitatud ei ole, seega saab järjekorras isikute probleeme lahendada ainult olemasoleva elamufondi piires. Ehk kui kuskil midagi vabaneb, on võimalik kedagi aidata.

Perspektiivis on plaan kindlasti elamufondi suurendada: esimesel võimalusel tuleks korterelamuks renoveerida Niidupargi 14 õpilaskodu. Kuigi praegu on Pärnus elamumajanduse põhiülesandeks omandireformi seadusest tingitud sundüürnike probleemide lahendamine ja sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva kohustuse täitmine, tuleks linna arengu seisukohast mõelda munitsipaaleluruumi üürimisele näiteks noortele peredele: see oleks üks viise suurendada Pärnu linna maksutulubaasi ja edendada üldist arengut.



Raul Kivi, kodutute hoolekande ja toetuste peaspetsialist

Oleme eluruumi taotlejatele alati püüdnud selgitada linna piiratud võimalusi eluasemeprobleemide lahendamisel ja teavitanud neid elamistingimustest munitsipaalelamutes. Pingelise linnaeelarve tõttu ei ole reaalne uute munitsipaalelamute ehitamine lähiaastatel, kuid olemasolevates majades tehakse jõudumööda sanitaarremonti ja muid hädavajalikke töid. Eluruumi taotlejana arvele võetud inimesed saavad ise vaadata ja otsustada, kas vabanenud munitsipaaleluruum on neile suuruse, asukoha ja muude tingimuste poolest vastuvõetav.

Võimaluste piires oleme püüdnud tagada munitsipaaleluruumides tingimused, kus eri sihtgrupid (pensionärid, töötud, kinnipidamiskohast vabanenud) üksteist ei segaks. Ressursside tekkides plaanib linn perede individuaalseid vajadusi senisest rohkem arvestada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles