Kuigi Meie Maa uudis Ruhnu volikogu pöördumisest siseministri poole palvega liita vald Pärnu maakonnaga oli ebaõnnestunud aprillinali, sisaldas see suure annuse tõtt. Tõesti on ruhnlastele Saaremaa administratiivselt tähtsusetu, sest tõmbekeskus on Pärnu.
Kuigi ühendustee Ruhnuga Pärnust oleks märksa pikem, võrreldes Saaremaaga, kujuneks majanduslik mõttekus siiski suuremaks ja kindlasti saaks hoogustada turismi ning puhkemajandust.
Ruhnu ületulekust Saare maakonna alt Pärnumaa rüppe on varemgi räägitud. Ennekõike peaks maakonnavahetus sõltuma ruhnlaste enda tahtest. Siinkohal jääbki ähmaseks, kas seda tahet on või milles siis küsimus.
14. septembril 1921 väljendas 274 Ruhnu elanikku soovi jääda Eesti koosseisu. Pärnu maakonda kuulunud saar oli 26. septembrist 1950 Pärnu rajooni koosseisus ja 1957 viidi Ruhnu külanõukogu Pärnu linna TSN täitevkomitee otsealluvusse.
12. detsembril 1987 viidi Ruhnu Pärnu rajooni alt Kingissepa rajooni alla. Veel neli päeva hiljem nägi ilmavalgust ENSV ministrite nõukogu määrus Ruhnus rannakalapüügi, puhkemajanduse ja metsanduse arendamise kohta.
2. septembril 2001 toimus rahvamajas külakoosolek, millel arutati ühinemist Pärnu maakonnaga, kuid üksmeelele ei jõutud. Kas kümme aastat hiljem on üksmeel leitud või missuguse kännu taga kinni ollakse?
2003. aastal külastas Ruhnut suvel 3300 turisti ja tegutses viis atesteeritud turismitalu. Selge, et saarel arengupotentsiaali jätkub. Isegi enamik pärnakaid pole Ruhnus käinud, ehkki ilusa ilmaga on meresõit saarele puhkus omaette.
Pärnu Postimees omalt poolt julgustab ruhnlasi tulevikuväljavaateid kaaluma ja Pärnumaaga ühinema. See poleks enam mingi aprillinali.