Riigikogu komisjonid arutavad riigikontrolli aruannet Rail Balticu kohta

Raudtee. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Riigikogu majanduskomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon arutavad täna avalikul istungil riigikontrolli aruannet Eesti, Leedu ja Läti valitsuse Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe kohta.

Majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka hinnangul pööras riigikontroll oma analüüsis tähelepanu sellele, mis oli majanduskomisjoniski arutlusel. ’

„Enne Rail Balticu lepingu ratifitseerimise eelnõu vastuvõtmist on vaja teada oluliste investeeringute maksumust, tööde järjekorda, ühekordsete iga-aastaste kulude ulatust ja  nende katmise allikaid,“ selgitas Kokk. „Projekti esimeses etapis on oluline valmis ehitada Vanasadama ja lennujaama trammitee ühendus, Ülemiste transpordikeskus ja Pärnu raudteejaam. Samuti ühendada Ülemiste transpordikeskus lennujaamaga, sest need objektid on Eesti riigile igal juhul vajalikud.“

Kokk märkis, et majanduskomisjon otsustas Rail Balticu lepingu ratifitseerimise eelnõu esimese ja teise lugemise vahel tutvuda õiguskantsleri arvamuse ja riigikontrolli auditiga Rail Balticu lepingu kohta.

Majanduskomisjoni aseesimehe Toomas Kivimägi sõnutsi on riigikontrolli analüüsis juhitud tähelepanu õigetele asjadele, ent seal ei ole midagi põhimõtteliselt uut. „Küsimust, kust leitakse katteallikad ehituse kallinemisel, võiks esitada iga suurema objekti puhul, aga ei küsita. Eesti riigi võimekuses Rail Balticu mõningasel kallinemisel lisaraha leida pole küll vähimatki kahtlust,“ kinnitas Kivimägi. Ta lisas, et need summad pole nii suured, kui neid soovitakse näidata.

Kivimägi hinnangul on tähelepanuta jäänud asjaolu, et riigikontrolli kokkuvõttes ei taotleta ratifitseerimisprotsessi pidurdamist, kokkuleppe tagasivõtmist või täiendamist, vastupidi. „Riigikontrolör osundab, et riikidevahelise kokkuleppe sõlmimine on oluline Rail Balticu projektile edaspidise ELi toetuse taotlemisel. Riigikontrolli hinnangul suureneb riikidevahelise kokkuleppe kinnitamata jätmisega tõenäosus, et projekt jääb pooleli ja see võib kaasa tuua õiguslikud tagajärjed kuni seni saadud ELi toetuse tagasinõudeni,” ütles Kivimägi. Ta märkis, et Rail Baltic on ELi toetust saanud juba sadu miljoneid eurosid.

Istungile on kutsutud õiguskantsler Ülle Madise, riigikontrolli, majandus- ja kommunikatsiooni-, rahandus- ja välisministeeriumi esindajad.