Vilkuritega buss seisab hooldekodu juures sageli

Terviseamet jõudis pärast hooldekodude põhjalikku uurimist järeldusele, et hoolel vanurid vajaksid senisest enam tervishoiutöötajate tähelepanu. Foto: Urmas Luik

Ärevushäired, kukkudes saadud vigastused, arütmia, vererõhuprobleemid – need on 60 vanurile koduks olevas Fööniksi pansionaadis tavalised juhtumid. Kiirabi tuleb hooldajatel kutsuda vähemalt kord nädalas, vahel lausa mitu korda päevas.

Fööniks pole erand. Pärnu kiirabil on sel aastal hooldekodudesse asja olnud 281 korral ehk keskmiselt paar korda päevas. Mujal Eestis valitseb samasugune seis. Kiirabilt on kõlanud kriitika, et hoolekandeasutustes puuduvad elementaarsedki võimalused arstiabi osutada, ja perearsti teenused pole sealsetele eakatele kättesaadavad.

Fööniksi kogemus kinnitab etteheidete paikapidavust. Juhataja Krista Nõmme kinnitusel vajavad hoolealused senisest selgelt enam perearstide tähelepanu. “On väga tublisid, kuid sageli pean mina olema see, kes ajab arsti taga,” rääkis ta. Paras peavalu on retseptiravimite hankiminegi. Selleks istub Nõmm sageli kutsuvat tooni kuulates telefoni otsas. Hooldekodusse tulles jäävad eakad harjumuse pärast oma senise perearsti nimistusse ja nii tuleb asutuse töötajail taga ajada väga erineva tööajaga tohtreid eri asulatest. “Miks ei toimi e-post või mõni elektrooniline süsteem?” küsis Nõmm.