Tänavu toimuvad otsereisid Munalaiu sadamast Ruhnu mai keskpaigast septembri keskpaigani eeldatavasti kolm korda nädalas ja kohale jõuab peaaegu poole kiiremini, nagu see oli headel aastatel.
Munalaiust pääseb peagi senisest rutem Ruhnu
5. aprill 2011, 08:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ruhnu vallavanema Aare Sünteri sõnutsi sõidugraafiku kinnitamine küll veel kestab ja sellele järgneb lepingu sõlmimine, kuid kindel on see, et riigihanke tulemusel opereerib sel aastal liinil Roomassaare–Ringsu (Saaremaa–Ruhnu) ja Munalaiu–Ringsu Saaremaa Laevakompanii laevaga Aegna, mis saare ja mandri vahe läbib kolme tunniga. Mullu tuli sõitjail merel loksuda viis tundi.
Ruhnust Saaremaale jõuab laev kahe tunni ja 15–20 minutiga.
Vallavanema andmeil teenindas sama ettevõte ja sama laev reisijaid 2005.–2008. aastalgi, kuid viimaseil aastail on ruhnlastel nii mandrile kui Saaremaale pääsemisega olnud suuri probleeme, mis nüüd peaksid leevendust saama. Aegna kiiruse ja mugavusega on reisijad senistest alustest enim rahule jäänud.
Vallavanem tõdes, et transpordiühendus on viimastel aastatel olnud liiga harv ja ebastabiilne, kuna väga hilja selgus, millisel liinil laevad sõidavad. Seetõttu tuli sõidugraafikud kiiruga kokku panna ja tagatipuks oli laev aeglane.
“Eelmisel aastal oli meil vahepeal täiesti normaalne ühendus Munalaiuga, aga sellele eelnes väga pikalt teadmatus, kas laev hakkab Munalaiu vahet sõitma,” rääkis Sünter.
Mullu avas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pakkumised operaatori leidmiseks alles 15. juunil, kuna algul polnud rahapuudusel kavas Ruhnu–Munalaiu liini üldse avada. Saarerahvale tuldi lõpuks vastu, kuna turism on neile tähtis elatusallikas, ent otsereisid Munalaiust Ruhnu toimusid vaid augusti keskpaigani.
Sünteri kinnitusel tahaksid ruhnlased samamoodi 2006. aastaga üle mere otse Pärnu sõita, ent praegu tuleb lähtuda sellest, et Munalaiu ots on odavam. “Üritame, pingutame, aga midagi lubada ei saa,” märkis ta.
Talveperioodil sõidab Pärnu ja Ruhnu vahet lennuk, ent suvel jääks see turistide voolule väikseks. Et raha tuleb kokku hoida, lennuk suveperioodil saarele ei lenda.
Kas tõmbekeskus on Pärnu või Kuressaare?
Et ruhnlaste elujärg oleneb turistidest ja nende kohalejõudmisest, on saareelanikele väga oluline hea transpordiühendus mandriga. Kuid see, kas väikesaar peaks kuuluma Saare või Pärnu maakonda, pole vallavanema sõnutsi kohapeal eriti kõneaineks.
Nii oli ajalehe Meie Maa teadegi, nagu oleks Ruhnu volikogu teinud pöördumise siseministri poole sooviga liita vald Pärnu maakonnaga, 1. aprilli libauudis. Ent praegune vallavanem tõdes, et eelmise vallavanema Kaarel Laugu ajal mõni aasta tagasi oli see teema päevakorral.
Sünter möönis, et ei oskagi öelda, kas ruhnlaste tõmbekeskus on Pärnu või Kuressaare, sest asju aetakse vastavalt vajadusele mõlemas linnas. “Sõltub sellest, mida silmas pidada tõmbekeskuse all: kas tõmbekeskus hambaarsti või millegi muu vaatevinklist? Osa asju on sellised, mille pärast ruhnlased tahavad käia rohkem Saaremaal, ja on asju, mida nad tahavad ajada Pärnus,” rääkis vallavanem.
“Pärnu on suurem linn, eks seal ole võimalusi rohkem kui Kuressaares. Teistpidi on jälle transpordivõimalused saada Pärnu või Kuressaare lennujaamast kesklinna natuke erinevad ja sõltuvalt lennuki baseerumiskohast, milleks on Pärnu, on ühepäevareise palju lihtsam korraldada Saaremaale ja väga keeruline Pärnusse,” kirjeldas Sünter.
Vallavanem selgitas, et talvisel ajal on lendamiseks sobiv valge aeg väga lühike ja lend Pärnusse võtab rohkem aega kui Kuressaarde, nii jääb inimestel kohapeal vähem aega.
Ühendust on vaja mõlemaga
Saare maavalitsuse AS Regiolt mullu tellitud ruhnlaste ja suveruhnlaste küsitlus näitas, et transpordiühenduse sihtpunktina eelistatakse Kuressaarele ülekaalukalt Pärnut.
Meie Maa andmeil oli 90 protsendil vastanuist lõppsihtkohaks kas Pärnu (33%), Tallinn (42%), Tartu (7%) või mõni muu koht Mandri-Eestis. Inimesed eelistavad mandrile minna Pärnu kaudu, kuna läbi Kuressaare sõit tähendab suurt aja- ja rahakulu.
Siseministeeriumi Tartu ülikoolilt tellitud regionaalse pendelrände uuringus aluseks võetud passiivse mobiilpositsioneerimise andmed näitasid seevastu, et Ruhnu tõmbekeskused on Tallinn ja Kuressaare.
Saare maavalitsuse Regiolt tellitud kolmanda uuringu järgi peab transpordiühendus Ruhnu saarega olema aastaringne ja seni vaid suvisel perioodil toimunud laevaühendust tuleks pikendada kogu laevatatavale perioodile.
Et parandada ühendust väikesaarte Abruka, Ruhnu, Kihnu, Prangli ja Vormsiga, on riik otsustanud ehitada nende tarvis Euroopa regionaalarengu fondi toel spetsiaalsed laevad, mis arvestaksid konkreetse saare vajadusi. Laevad jäävad riigi omandisse ja neile leitakse konkursiga operaatorid.
Ruhnu laeva ehitab Saaremaa ettevõte AS Baltic Workboats ja see peaks prognoosi järgi Pärnumaa, Ruhnu ja Saaremaa vahet sõitma tuleva aasta kevadest.
“Uus laev peaks olema kiirem ja kauba poolelt parema mahutavusega, rahvale küllaltki mugav ja Ruhnu jaoks ehitatud. Praegu on meil olnudki probleem, et vedajaid leiaks, kuid Eestis ei ole sobivat laeva,” avaldas Sünter.
Ruhnu
Ruhnu saar kuulub Saare maakonda ja moodustab iseseisva Ruhnu valla.
Saare pindala on 11,9 ruutkilomeetrit, pikkus 5,5 ja laius 3,5 kilomeetrit.
Lähim koht mandril on 37 kilomeetri kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal Lätis. Kuressaarde on linnulennult 70, Pärnusse 96 ja Kihnu 54 kilomeetrit.
Andmed: www.ruhnu.ee