Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 9. klassi lõpetajate mõte ja tegu istutada linnaruumi kümme õunapuud väärib kiitust. Kümme eri aegadel valmivat õunasorti võiksid rõõmustada Mai elurajooni inimesi, kelle ühistute haljasaladel õunapuid veel ei kasva. Puude sirgudes on ubinad kõigile linnakodanikele vabalt võtta.
Viljapuude linnaruumi toomine paistab kujunevat uueks suunaks. Paide näiteks paneb mulda 100 “Paide taliõuna” istikut ja kingib Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli puhul vastsündinutele puuistiku.
Pärnu linnavalitsuse avalike suhete teenistuse juhataja Anu Juurma-Saks tõdes, et pärnakad on üha enam teinud raele ettepanekuid istutada avalikku ruumi nii kirsi-, ploomi- kui õunapuid.
Linnaametnik lisas, et anarhiat, kus igaüks võiks oma istikuvitsa kuhu tahes torgata, linnaruumis ei lubata. Linnavalitsusest tuleb küsida kooskõlastust ja seda saada polevat keeruline.
Kui Pärnu avalikku linnaruumi juba ploomi- ja õunapuid istutada, võiks eelistada Pärnu-nimelisi sorte.
Kuigi viljapuud rõõmustavad kevadel silma oma õrnroosa ja valge õitevahuga, vajavad need pidevalt hoolt. Sellekski on linnavalitsuses lahendus leitud. Viljapuude lõikamisel saavad praktikat kutsehariduskeskuse arboristi eriala õppurid.
Viljad, nagu juba kirjutatud, on kõigile noppida ja tarvitada. Mis lõpuks maha jääb, läheb tavaliste heakorratööde käigus koristamisele ja kompostimisele.
Võimalik, et soov istutada viljapuid on omalaadne käik seoses tammikute projektiga. Probleem selles ju ongi, et tammesalude linnadesse rajamine pole kõige lihtsam ning need puud tahavad istikujärgus rohkem hoolt. Hiiedki kasvasid asulatest eemal.
Vanemad inimesed mäletavad, et eriti kuskil 1950. aastatel oli kombeks istutada maanteede äärde õunapuid. Nüüdseks on need metsistunud ja kasvatavad vaid hapusid vilju. Ega keegi õigupoolest oskagi öelda, kas sellel ettevõtmisel oli mingi majanduslik põhjendus või pärines komme lõunavabariikidest.
Kui Pärnu avalikku linnaruumi juba ploomi- ja õunapuid istutada, võiks eelistada Pärnu-nimelisi sorte.