Lehaprobleem tõotab laheneda

Märt Pilme
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Vee tehnilise teeninduse juhi Roman Vaba sõnutsi tekitavad reoveepuhastusjaamas haisu suured lahtised mahutid, mida kinni katta ei saa.
Pärnu Vee tehnilise teeninduse juhi Roman Vaba sõnutsi tekitavad reoveepuhastusjaamas haisu suured lahtised mahutid, mida kinni katta ei saa. Foto: Urmas Luik

Aastaid on Pärnu mitmes piirkonnas pärnakate ninasõõrmeisse tunginud kohutav reovee hais. Meie haistmismeelt on proovile pandud nii naisteranda viiva tee parklas, omaaegse linavabriku juures kui Vana-Pärnus. Nüüd on haisuprobleemidele lahendus leitud.

Pärnu Postimees kirjutas 2012. aastal, et kui AS Pärnu Vesi 1999. aastal reoveepuhastusjaama kõrvale kompostimisplatsi rajas, kaaluti, kas kulutada veel kaheksa miljonit krooni, püstitamaks angaar ja ostmaks trumlid. Kuna raha läks vaja Reiu veepuhastusjaama ehituseks ja muudeks heaolu parandavateks ettevõtmisteks, jäeti haisu vähendavad kulutused ära.

Nüüd, 18 aastat hiljem peavad Vana-Pärnu elanikud leppima kohutava solgihaisuga, mis nendeni Mõrra reoveepuhastusjaamast jõuab. Puhastusjaama läheduses elava Kati Viiliku sõnutsi on Vana-Pärnus haisenud juba 20 aastat. Tema teatel ei möödunud kolm–neli aastat tagasi päevagi, mil lehka tunda polnuks. “Hais oli nii jube, et ei kannatanud akentki lahti hoida,” rääkis Viilik, kelle teatel on nüüd haisu vähem, kuid meretuultega jõuab lehk nendeni tänini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles