Aastaseks saanud Eesti toidupanga Pärnu sõsarettevõte jagas märtsis laiali 830 kilogrammi toiduabi, siinne sihtgrupp oli lasterikkad pered ja üksikemad.
Hädasolijateni jõudis ligi tonn toiduabi
„Eks oleme ikka sissetöötamise staadiumis, aga asjad hakkavad juba konkretiseeruma: kõige keerulisem on olnud sihtgrupini jõudmine,” tõdes toidupanga Pärnu koordinaator Erika Kukk. „Selle aasta eesmärk on selgitada toidupanga olemust, et pank suudaks eksisteerida logistiliselt ja majanduslikult, ning peame leidma koostööpartnereid, kes toetaksid meiegi olemasolu.”
Õigusi ei teata
Kuke sõnutsi raskendab abivajajateni jõudmist esiteks see, et eestlastel ei ole tavaks kurta. Kui perel ongi raske ja isal-emal näpud põhjas, surutakse hambad risti ja püütakse kuidagi omal jõul hakkama saada.
Teiseks mängib rolli ekslik arusaam, et oleme haritud rahvas, kelle liikmed teavad hästi oma õigusi. Tegelikult ei tea. Nagu kaks väga noort tagasihoidlikku inimest, kaheaastase lapse vanemat, kes tulid toidupanka pärima, kas äkki on seal miskit süüa pakkuda.
„Nad ei teadnud üldse, et võivad minna sotsiaalosakonda ja seal rääkida oma olukorrast, nõu ja abi küsida,” rääkis Kukk.
Nii püüab toidupank inimeste kõhutäite eest hoolitsemise kõrval jagada elementaarset teavet selle kohta, milleks on Eestis ellu kutsutud sotsiaalamet ja -töötajad.
„Ilma omavalitsuste, kaupluste, MTÜdeta ei oleks seda ettevõtmist olemas,” toonitas Kukk ühistöö olulisust. „Toidupanga alus on logistika ja operatiivsus.” Viimasena mainituga seoses oli Kukel heameel märkida, et toidupanga äsja lõppenud mündikampaaniast on kasu Pärnulegi.
Koostöö sujub
Ehkki kampaaniast kokkuvõtteid tehes ei ole esile toodud, kui palju ühes või teises piirkonnas korjandusnõudesse raha kogunes, on Pärnusse jõudnud kuuldus, et toidupank ostab siia pruugitud kaubiku.
Pärnu maakond on siiski Eesti suurim ja ainult valdadest linnas käivate inimeste ja nende transpordivahendite peale loota ei saa.
„Praegu on meil koostöö Pärnumaa lasterikaste perede liiduga, Maarjakodu on kena ja tänuväärne koostööpartner,” loetles toidupanga Pärnu koordinator neid, kellega ühist vankrit veetakse. „Shalomi lastemaja on tore, MTÜ Jakobi Õed – Pärnu-Jaagupis tehti ekstra MTÜ, et leida piirkonnas abivajajad, nad käivad korra nädalas Pärnus toiduabi järel.”
Abi, sealhulgas toiduabi, on aga tarvis nii homme kui kaugemaski tulevikus.
Kuigi peaminister Andrus Ansip pakkus juba 2006. aastal, et Eesti võiks kuuluda Euroopa viie rikkama riigi hulka, ei kao Kuke veendumuse kohaselt isegi eesmärgile jõudes vajadus toidupanga järele.
„Euroopa ja maailma rikastes riikides töötavad toidupangad aastaid samamoodi, see ei ole neile uus, meile on ta uus, meie ei ole sellega veel harjunud,” rääkis toidupanga Pärnu koordinaator. „Vaesus ei kao maa pealt kusagile, sest kõik inimesed ei ole suutelised elus ühtemoodi läbi lööma.”
Pärnu maavalitsuse sotsiaalhoolekande peaspetsialist Helga Matvere nentis, et ehkki ta on toidupangale nõu ja jõuga abiks, ei tihka ta panga tegemistele hinnangut anda. „Keegi pole kurtnud, et on halvasti, ja keegi pole ka öelnud, et on väga hästi,” tõdes peaspetsialist.
Küll oli Matverel heameel meenutada Kuke kiidusõnu Pärnumaa omavalitsuste liidu aadressil: liit osutab toidupanga siinsele ettevõttele rahaabi bensiini ostmisel.
Toidupanga mündikampaania 14.10.2010 - 31.01.2011
Üle 800 annetuskoha
Annetati 68 riigi münte
Annetasid ka 167 ettevõtet
Koguti 1 226 054 krooni
Andmed: toidupank