Purjus vanemad seadsid väikelapsed Pärnus hädaohtu

Merilin Cherry
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Grillfest 2017. Pilt on illustreeriv.
Grillfest 2017. Pilt on illustreeriv. Foto: Urmas Luik

​Vanemad peaksid lastele pakkuma kindlus- ja turvatunnet. Paraku kõik vanemad seda ei suuda. Pealtnägija silmas eelmisel nädalal Grillfesti mänguplatsi läheduses purjus vanemaid, kel käekõrval ligikaudu viieaastane ja vankris pisem, umbes poolteiseaastane laps. Purjus pereisa haaranud ühtäkki pisema lapse käte vahele ja kukkunud.

Facebooki lehel "Märgatud24 Pärnus" ilmunud postituses tundis pealtnägija juhtunu üle suurt muret ja jagas toimunut: "Naise sammudest ja mehe peale karjumisest sain juba eemalt aru, et naine on ikka väga purjus. Selgus, et isa oli veel rohkem purjus, sest ta kõndis põhimõtteliselt käru najal," kirjutas murelik naine.

Juba esimesest putkast olevat purjus lapsevanemad võtnud veel suured õlled. Pisike tütar olla seisnud vanemate kõrval ja purjus vanemaid üksnes jälginud, kuna lastel endil vankris midagi juua ei olnud. "Pisikesel lapsel oli lutipudel kärust ära kadunud juba ammu, nagu ma aru sain. Laps tahtis piima juua. Kärus ütles muudkui "mämm-mämm"," kirjeldas pealtnägija kurba vaatepilti.

Pealtnägija väitel olevat ta ürituse turvamehigi purjus vanematest teavitanud, kuid nood üksnes vestlesid, liikusid purjutajatel natuke maad kannul ja läksid taas oma teed.

Kõrvaltvaatajaid olukord aga nii külmaks ei jätnud ja purjutajatel hoiti silm peal. "Jälgisime olukorda edasi, kuniks mingi hetk mees haaras naisel kõrist. Siis sekkus minu mees ja edasi me neil omapead käia ei lubanud. Ütlesimegi, et saadame nad autoni, millega nad koju pidid minema," kirjutas naine, kelle sõnade kohaselt viis purjutajad lõpuks koju kaine pereliige.

Kainet autojuhti oodates olevat purjus pereisa vankrist haaranud poolteiseaastase tütre, ta õhku tõstnud ja seejärel väikelapsega maha kukkunud. "Õnneks sai laps ainult ehmatuse osaliseks," ütles pealtnägija.

Pärnu politseijaoskonna piirkonnavanema Karin Uibo kommentaar:

Mis puudutab kõnealust olukorda, on positiivne, et üldse sekkuti, kuid juhtumist politseile teatamata ei ole meil pere kohta infot. Seepärast palume sellistel puhkudel kindlasti ja alati politseid teavitada, et perega saaks piirkonnapolitseinik ja lastekaitse edasi tegelda. Sotsiaalmeedias levib ikka aeg-ajalt infot niisugustest juhtumitest, kuid kahjuks sotsiaalmeedias kirjutamine ja jagamine neid lapsi ei aita: politsei ja lastekaitse saavad sekkuda üksnes siis, kui isikud on teada.

Kahjuks juhtumeid, kus vanemad alkoholiga liialdavad ja lapsed seeläbi kannatavad, tuleb ikka ette ja sageli peab sekkuma politsei. Kui politsei on kohale kutsutud, hinnatakse esmalt lapse olukorda ehk tehakse kindlaks, kas ta vajab abi või on hädaohus. Kui laps on ohus, toimetatakse ta turvakodusse. Kui abivajavat last ei saa vanema hoole alla jätta, leitakse olukorra lahendamiseks mõni muu võimalus, näiteks antakse ta üle vanavanematele või lähisugulasele. Kui nimetatut ette võtta ei õnnestu, viiakse laps turvakodusse. Kõik oleneb olukorrast ja sellest, kui adekvaatsed on vanemad ja kas olukord on lapsele ohtlik. Info edastatakse alati lastekaitsele, kes perega edasi tegeleb.

Turvamehed oleksid pidanud isikud kindlaks tegema ja seejärel politsei kutsuma.

Pärnu linnavalitsuse lastekaitseteenistuse juhataja Jaana Kannistu kommentaar:

Pärnu linnavalitsuse lastekaitseteenistust teavitati "Märgatud24 Pärnus" lehe postitusest. Paneme kõigile kodanikele südamele, et sellelaadseid olukordi märgates on kõigil kohustus teatada abivajavast lapsest. Hädaohus lapsest peab teatama politsei üldnumbril 112 ja abivajavast lapsest palume teatada lasteabi numbril 11 6111 või helistada lastekaitsespetsialistile. Hädaohus laps vajab kiiret sekkumist: tema tervis või elu võivad olla ohus.

Uus lastekaitseseadus

Lastekaitseseaduse pealähtekohad:

• Lapse heaolu on lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud.

•  Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal.

•  Lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb teha valdkonnaülest koostööd, ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske.

•  Lastekaitsetöötaja seisab lapse huvide ja kaitse eest ning lähtub lastekaitseseaduse põhimõtetest. Lapse parim kasvukeskkond on kodu.

Andmed: lastekaitseseadus, Jaana Kannistu

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles