Šaakalid tegid Kopli talu lammastega rannikul üks-null

“Põllumasinad on omal olemas, nii et heina saame ise tehtud,” kostab Kopli talu peremees Peep Hallik. Foto: Urmas Luik

Eesti lambakasvatajate seltsi taasasutaja ja Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaleri Kalju Halliku poeg Peep Hallik nõjatub koduõues vastsele traktorile ja ütleb, et Kopli talus on lambapidamine lõppenud. Õigemini lõpetatud pärast seda, kui 320pealisest karjast läks kolme kuuga šaakalite nahka ligemale neljandik. Asemele võttis talupere lihaveised, kuid rannaroostikus ja kadastikus pesitsevate kiskjate hammas on nüüd verel Herefordi vasikate magusa liha järele.

“Šaakalid käisid lambakoplis nagu Selveris: valisid kas kintsu või karbonaadi ja nad ei võtnud ainult tallesid, vaid ka vanu, kes ei jaksanud eest ära minna,” räägib Peep. “Tänavu on nii, et 16 Herefordi vasikast kuus on järel, teised on šaakali looja läinud. Nad on julged ja häbematud, luusivad ja uluvad lausa akna all, aga riiki ei huvita, millist kahju nad loomapidajatele teevad.”

Sama mure võimutsevate tulnukkiskjate pärast on loomapidajatel piki rannikut Pärnumaal, mis haldusuuenduse järel pikeneb Läänemaal teisele poole Virtsut, otsapidi Matsalu looduskaitsealalegi. Selle kaks pluss kahest vallast tekkiva omavalitsuse ühisnimetaja on Lääneranna vald.