/nginx/o/2017/06/29/6827545t1h8aeb.jpg)
PZU Kindlustuse sotsiaalmeedias korraldatud küsitlusest selgus, et üle poole inimestest ei kanna jalgrattaga liigeldes kiivrit.
Üle poole inimestest ei kanna jalgrattaga sõites kiivrit
/nginx/o/2017/12/17/7417259t1h37ce.jpg)
29. juuni 2017, 10:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimustele vastas ligikaudu 2400 inimest, kellest 17 protsendil ei ole ratast. 1980 rattaomanikust 67 protsenti ütles, et ei kanna rattaga sõites kiivrit. Rattakiivrit kannab kindlustusettevõtte teatel seega vaid 33 protsenti ratturitest.
"Kiivri mittekandmise kohta toodi eri põhjendusi. Ligemale 20 protsenti vastanutest väitis, et kui nad leiaksid sobiva kiivri, siis kannaksid seda. Samuti öeldi, et kiivrit kantakse küll aeg-ajalt, kuid mitte igal rattasõidul, näiteks pikematel maanteesõitudel või ainult soojema ilmaga, kui ei ole vaja mütsi kiivri alla mahutada," vahendas PZU Kindlustuse kahjukäsitluse juht Urmas Saar.
Mitu vastanut märkis, et kuigi nad ise kiivrit ei kanna, nõuavad nad seda oma lastelt. Paljud lapsevanemad mõistavad, et tähtis on ka ise kiivrit kanda, sest sellega näidatakse oma lastele paremat eeskuju. "Usun, et varsti pean kandma hakkama, sest muidu ei ole lapski nõus seda pähe panema," kommenteeris üks vastaja. Teine lausus: "Kindlasti tulevikus, et lapsel oleks eeskuju ja tahtmine ka kiivrit kanda."
Saare sõnutsi on rattakiiver elementaarne ohutusabinõu, mida on oluline kanda igal rattasõidul. "Rattakiiver kuulub jalgrattasõidu juurde nagu turvavöö autosõidu juurde. See peab olema iga rattasõidu osa, olenemata sõidu pikkusest, ilmast ja muudest asjaoludest. Kiiver aitab kaitsta ratturi tervist ja elu," põhjendas ta.