Mark Soosaare ja Pärnu uue kunsti muuseumi korraldatav rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival on üks sündmusi Pärnu suvekavas, millest ei tohiks ilma jääda. Järjekorras 31. festivali võlu peitubki selles, et külastajal pole kohustust kõike või enamikku programmist ära vaadata. Huvilisel on, millest teha oma filmivalik. Pealegi on ETV igal suvel näidanud paremikku filmidest, seekord on kavas kuus teost.
Uue kunsti muuseumis, Sütevaka humanitaargümnaasiumis ja Pärnu haiglas näeb kahe nädala jooksul kokku üle 100 filmi. Sümpaatne on linateoste näitamiskohtade lisandumine, eeskätt Pärnu haigla. Ent siin peitub oma mõte, sest lisandunud meditsiiniteemalised filmid väga tõsistel teemadel. Need pakuvad haiglarahvale kindlasti mõtlemisainet.
Muuseumi kodulehel tsiteeritakse Prantsuse impressionisti Auguste Renoir’d: “Kui künnimees vaatab üle õla ja imetleb oma sirget vagu, siis on ta kunstnik”, millega ta annab mõista, et igaüks võib olla kunstnik.
Elamise kunst või kunst ellu jääda? Tänavune filmifestival tahab sellele küsimusele vastata valitud dokumentalistikaga. Kuna kõik filmietendused on tasuta, loodaks tavalisest arvukamat osavõttu, eriti jahedavõitu ilma arvestades.
30 aastaga on Soosaare festival kinnistunud Pärnu suve ühe tunnusmärgina.
Võib-olla peaks seekord teistsuguse pilgu ja mõttega vaatama filme põlisrahvastest, kes võitlevad üleilmastumises oma ellujäämise eest. Mööda ei saada pagulasteemast.
Esimene filmifestival toimus 1987. aastal. 30 aastaga on Soosaare festival kinnistunud Pärnu suve ühe tunnusmärgina.
Seepärast on hea meel, et Soosaar on löönud käed Eesti teaduste akadeemiaga, võttes enda peale teadus- ja õppefilmide festivali korraldamise. Sündigu see siis eraldi ettevõtmise või dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali laiendusena.
Soosaar soovitab filmivaatajail mõelda oma elule: kas nendegi elust võiks kujuneda kunstiteos. Igal elualal on võimalik ennast teostada, näidata, et oled loov inimene. Äsjane noortepidu tõestas, et meil seda potentsiaali jätkub.