Harakputke vohamine paneb kulmu kortsutama

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"See vars on veel peenike, aga ta läheb pöidlajämeduseks ja siis tuleb trimmer võtta," näitab Are valla Kangru talu peremees Jaan Tohver looduslikku nuhtlustaime, mets-harakputke.
"See vars on veel peenike, aga ta läheb pöidlajämeduseks ja siis tuleb trimmer võtta," näitab Are valla Kangru talu peremees Jaan Tohver looduslikku nuhtlustaime, mets-harakputke. Foto: Urmas Luik

Kangru talu peremees Jaan Tohver on mures igal pool laiutava harakputke pärast ja arvab, et viimane aeg on selle taimega riiklikult võitlusse asuda nagu karuputkega, mis silokultuurina meile toodi ja omasoodu kasvupinda suurendas.

Keldritaguses aias tirib Tohver maast välja valgete õiekorvidega peaaegu mehepikkuse taime nagu näidise, veendumaks selle elujõulisuses ja omadustes.

"Vanasti nimetas rahvas teda koerkuseputkeks, koerad tõstsid selle juures jalga, kariloomad seda taime ei söö. Selle vars siin on peenike, aga ta läheb pöidlajämeduseks," seletab Tohver, kelle arvates on ametliku nimega mets-harakputke vohamise vastu vaja otsustavalt midagi ette võtta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles