See, et liikluskoormus Eestit Lätiga ühendaval Via Baltical on üle mõistuse tihe, pole uudis. Hiljutigi helistas toimetusse sõiduauto juht, kellel teel Pärnu-Jaagupi poole oli ei tea mitmekümne haagisautoni jõudes lugemine segi läinud ja kes põhjas mahlakalt eelmisi ja praegust valitsust nii olulise tee unarusse jätmisel.
Asjatundjad ei usu, et Rail Balticu valmimine võiks vähendada märgatavalt Via Baltica koormust. Liiklusohutus Via Baltical paraneks tuntavalt vaid selle neljarealiseks ehitamisel.
Praeguses valitsuses on majandus- ja taristuminister Kadri Simson olukorra tõsidust teadvustanud, kuid koalitsiooni käed jäävad ümberkorraldusteks lühikeseks, kuna Reformierakonna juhtimisel on tehtud otsused, mis panustavad hoopis hõredama liiklusega Tallinna–Tartu maantee laiendamisse.
Tegelikkus on selline, et Tallinna–Narva ega Tallinna–Tartu (edasi Koidula piiripunkt) suunaline raskeveokite liiklus ei pruugi lähiaastatel suureneda, sest segavad Euroopa Liidu ja Venemaa vastastikused sanktsioonid.
Liiklusohutus Via Baltical paraneks tuntavalt vaid selle neljarealiseks ehitamisel.
Ainus üha elavama liiklusega rahvusvaheline maantee on Tallinna–Pärnu–Ikla, kuhu tuleks suunata lähiaastate maantee-ehituse raha. Seni jääbki sõit Pärnust Tallinna või vastupidi pakkuma närvikõdi, kui väikeauto ümber tuhisevad raskekaalulised maanteeristlejad.
Siiski võib tänase lehe uudisloost lugeda, et aastatega on liiklusohutuse tase Pärnumaal paranenud. Selle üks tõend on, et seitsme aastaga on Pärnumaal ümber ehitatud 49 liiklusohtlikku kohta. Möödunud aasta kontosse langes Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel kolm probleemset sõlme. Oluline on seegi, et Ehitajate tee rekonstrueerimise ja Liivi tee ehituse tulemusena on veokid suunatud mööda linna südamest.
Oma osa on kindlasti politsei ennetus- ja teavitustööl, et tänavu esimese poolaastaga on Pärnumaal juhtunud vaid 19 liiklusõnnetust ja pole ühtegi hukkunut. See aga ei anna põhjust Via Baltica liiklusohutumaks muutmisel töödega viivitada.