Noored teavad: raha ei kasva puu otsas

Karoliine Aus
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lepatriinu Karin Ploomipuu naudib Lottemaal klienditeenindaja tööd, sest nii kolleegid kui külastajad on rõõmsameelsed.
Lepatriinu Karin Ploomipuu naudib Lottemaal klienditeenindaja tööd, sest nii kolleegid kui külastajad on rõõmsameelsed. Foto: Hanna-Liisa Ott

Enamik õpilasi ei soovi suvekuudel tegevusetult passida, vaid läheb tööle. Peale selle, et teenitakse taskuraha, täieneb kogemuste pagas selle võrra, mida koolis ei õpita. Suur osa noori on leidnud töö tuttavate, sõprade ja sugulaste kaudu. Oluline on, et töökoht hariks, pakuks põnevust ja koos käiks tore seltskond.

Tööleminek tähendab tahes-tahtmata, et hommikuni üleval olemine ja lõunani magamine on seljataha jäänud. “Kahju, et lapsepõlv on läbi ja suvel enam nii palju puhata ei saa. Teisest küljest pole kogu suvi kodus midagi teha – see on üksluine,” arvas Ruth Kurm, kes töötab Häädemeeste vallas Jaagupi kohvikus kokana. Ta leidis, et töö on mõnus vaheldus, nii leiab uusi tuttavaid, saab kogemuse ja ettevalmistuse iseseisvaks eluks.

Ojako puhkekeskuses töötav Eerik Hannus ei suuda käed rüpes istuda. Ojako teenindajatöö kõrvalt tegutseb ta vabatahtlikuna nii festivalidel kui ka noorteorganisatsioonides, et oma suvi produktiivseks muuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles