/nginx/o/2017/07/13/6888233t1h88ad.jpg)
Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi magistrandid Olev Abel, Annika Laumets, Andre Tättar ja Indrek Värva panid kaardile kõik 1990–2014 juhtunud liiklusõnnetused. Pärnumaal on ohtlikem liigelda Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel ehk Via Baltical, kus liigub ühtlasi kõige rohkem autosid.
Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse juht Sander Peremeeski märkis kaarti vaadates, et üldistatult öeldes on liiklusõnnetuste koondumiskohad otseselt seotud liiklussagedusega.
“Ikkagi kehtib reegel, et suurema liiklussagedusega kohas on liiklusõnnetuse toimumise tõenäosuski suurem,” seletas Peremees. “Raskemate tagajärgedega liiklusõnnetused toimuvad aga tihtipeale sirgetel ja hea nähtavusega teelõikudelgi. Selle näide on Häädemeeste vallas olnud ristmik, mis on nüüdseks ümber ehitatud. Maanteeamet selgitab igal aastal liiklusohtlikud kohad välja ja ohutustab neid.”
Maanteeameti liiklusohutuse osakonna peaspetsialisti Reigo Ude jutu järgi muutuvad kohad, mida maanteeamet nimetab ohtlikeks, aasta-aastalt, sest igal aastal tehakse mõni koht korda. Ude kinnitusel on ohtlikumad suure liiklussagedusega teed.
Mullu ehitati Pärnumaal Tallinna–Pärnu–Ikla teel ümber kolm liiklusohtlikku kohta. Valgustust parandati Libatses ja Raekülas ning ümber ehitati Angoja ristmik. Pärnu–Lihula teel Ahastes korrastati Kalevipoja bussipeatust ning ehitati ümber Karuse–Kalli maantee ristmik. Seitsme aasta jooksul on maanteeameti teatel Pärnumaal ümber ehitatud 49 liiklusohtlikku kohta.
Tänavu on maanteeametil kavas muuta kolm paika turvalisemaks: Paliverre ja Valgeranna teele rajatakse jalg- ja jalgrattatee ning Tori tee kolmandale kilomeetrile Paikusele vasakpöörde laiendus.
Tänavu kuue kuuga juhtus Pärnumaal 19 liiklusõnnetust, milles on inimesed kannatada saanud. Ühtegi hukkunuga liiklusõnnetust tänavu maakonnas juhtunud ei ole, avariides on vigastada saanud 27 inimest.
Maanteeameti liiklusohutuse osakonna peaspetsialist Maria Pashkevich ütles, et riskifaktorid, mis mõjutavad liiklusõnnetuste teket, võib tingimisi jagada kolmeks grupiks: liikleja (kiiruseületamine, joobes juhtimine, turvavarustuse kasutamata jätmine, tähelepanu hajutavad tegevused roolis, riskimine liikluses, väsimus), sõiduk (tehniline seisukord, turvavarustuse olemasolu, ülekaal veokite puhul) ja keskkond (tee seisukord, ilmaolud).
“Õnnetused juhtuvad harilikult riskifaktorite kokkulangemisel,” ütles Pashkevich.
Viimastel aastatel on politsei palunud ohtlikest teelõikudest, kus juhid kipuvad kiirust ületama, anda teada liiklustalgutel, mille raames nendes kohtades päeva jooksul tähelepanelikumalt liiklust jälgitakse.
Peremehe sõnutsi kattuvad kaardil toodud kohad inimeste tehtud tähelepanekutega. Siingi on ühine nimetaja liiklussagedus. “Politseile antakse teada nendest ohtlikest kohtadest, kus liiklejaid on rohkem,” tähendas ta.
Patrullitalituse juhi kinnitusel saab õnnetuste põhjustena välja tuua eelkõige inimfaktori, seejärel tee ja viimasena sõiduki. “Vahel põhjustab liiklusõnnetuse eelmainitud asjaolude kokkusattumus ja kombinatsioon ühest või teisest tegurist,” lisas Peremees.
Tartu ülikooli magistrantide koostatud kaarti liiklusõnnetustest Eesti teedel saab vaadata aadressil Onnetused.ut.ee.
Liiklusõnnetused Pärnumaal
Aasta Liiklusõnnetusi Hukkunuid Vigastatuid
2013 41 2 51
2014 36 2 44
2015 44 10 67
2016 55 3 69
2017 19 0 27
Andmed: maanteeamet