Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Torist leitud inimluud ootavad tagasimatmist

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tori poe taga on näha arheoloogiliste välitööde ajal kaevatud süvendid kunagisel kihelkonnakalmistul. | FOTO: Gertrud Alatare

Tori poe juures seletab kohalikele Vaska, et tema oli põlvepikkune, kui siin 1963. aastal sovhoosile söökla vundamenti kaevati ja silikaadist müüre laoti ning keegi ei hoolinud maapõuest paljastunud inimluudest.

“Nõukogude ajal oli ju kõik p****i,” nendib Vaska, kellele onu olla rääkinud, et siia maeti Põhjasõja järel katkuepideemia ajal surnuid lausa lademeis ning kalmistu aleviku südames ulatub kaugemalegi, kui viimatised väljakaevamised näitasid.

Külamehe juttu kinnitab Tartu ülikooli arheoloogia kabineti tehnik Martin Malve, kes läinud suvel Tori A ja O poe plaanitud laienduse alal arheoloogilisi eeluuringuid tegi. Välitööde ajal kaevasid arheoloogid seitse kaevandit, millest viis on süvendatud loodusliku aluspinnani.

“Tegemist oli esimeste teaduslike uuringutega Tori vanal kihelkonnakalmistul,” ütleb Malve.

Tegemist oli esimeste teaduslike uuringutega Tori vanal kihelkonnakalmistul. Martin Malve

Malve sõnade kohaselt leidsid arheoloogid päästekaevamiste ajal 27 terviklikult või osaliselt säilinud matust, peale selle neljast lõhutud hauast pärinevad luud. Üht matust ei avatud. Matused olid enamasti kahes kihis, ühel juhul kolmes. Kalmistu pikaajalisele kasutamisele viitas mitu ülematmist.

Nelja matuse juurest leidsid arheoloogid lahkunutele kaasa pandud kuus münti ja sõle. Haudadest avastatud esemetest järeldub, et kihelkonnakalmistu pärineb 17.–18. sajandist ning siia maeti igas vanuses mehi, naisi, lapsi.

Tori vanalt kihelkonnakalmistult leitud inimluud asuvad Tartu ülikooli arheoloogia osakonna laboris ja säilmed maetakse poe laiendamise järel samasse tagasi. Laiendav osa ehitatakse postvundamendile ja enne kaevavad arheoloogid postide alla jääva kalmistuosa läbi.

Kinnistu kuulub Vändra tarbijate ühistule, mille plaan laiendada Tori kauplust on topanud nii kaua, et ühistu juhataja Gersti Kont on umbusklik isegi pärast seda, kui Tori vallavolikogu kehtestas juuniistungil detailplaneeringu. Selle algatamisest on mööda läinud üle kahe aasta. Planeeringuala on 3294 ruutmeetrit ja see asub Pärnu jõe ääres kultuurimälestiste kaitsevööndis.

Detailplaneeringu projekti koostas OÜ Viljandi EKE Projekt, avaliku väljapaneku ajal ei esitatud selle kohta vallamajja ühtegi ettepanekut ega arvamust. Ootavad ju torilased pikisilmi uusajal kitsaks jäänud poe laiendamist, sest lettide vahel saab liikuda vaid külg ees ja kaubavalik on ruumipuuduse tõttu piiratud.

Viis aastat hoovõttu päädis mullu sellega, et Vändra tarbijate ühistu tellis arheoloogilised uuringud, kuid juhataja sõnade kohaselt ei ole ta veel arutanud, kuidas ja kuhu maetakse siit leitud Tartus läbiuuritud inimsäilmed.

Ühistu pood töötas ajaloolises kõrtsihoones, kuni riigikord muutused kaasa tõi. Ühistu viis kauplemise üle majja, mille Tori sovhoos oli ehitanud sööklaks-kohvikuks Vändra tarbijate kooperatiivile ja kõrtsisammaste taga jätkas erapood selle sulgemiseni.

Ostjad käivad aleviku ainsas poes, omaaegses söögisaalis. Sama maja katuse alla kolis 1997. aastal apteek, mis juhataja Silva Mere jutu järgi saab poeosa laiemaks ehitamise järel mõne ruutmeetri põrandapinda juurde.

Poeosa ligemale 100ruutmeetrise põrandapinnaga juurdeehitus on vajalik laoruumina, et müügisaal ei ägaks liigse koorma all.

“Ehitusprojekti kooskõlastamine ametkondadega kulutas palju aega, aga kui läheb nagu plaanitud, on jõuludeks Tori poe laiendus tehtud,” arvab Gersti Kont. “Ootame ehitusluba. See on viimane etapp, sest detailplaneering on kehtestatud ja muid takistusi meie teel enam olla ei tohiks.”

Tagasi üles