Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ahistavast jälitamisest ja seksuaalsest ahistamisest said süüteod

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Trellid. Pilt on illustratiivne. | FOTO: Mihkel Maripuu

Möödunud nädalal jõustusid karistusseadustiku (KarS) muudatused, millega said ahistavast jälitamisest ja seksuaalsest ahistamisest süüteod.

Ahistava jälitamisega on tegemist juhul, kui inimene, kes võib olla praegune või kunagine pereliige või kolleeg või tuttav, aga ka võõras, kannatanu tahte vastaselt mitu korda, järjepidevalt või pikka aega kannatanut jälitab, jälgib või muul viisil temaga kontakti otsib, mille tagajärjel kannatu tunneb hirmu, alandust või on muul moel väga häiritud.

Sellise tegevuse tõkestamiseks oli seni võimalik pöörduda tsiviilkohtusse lähenemiskeelu taotlemiseks, mille rikkumise korral järgnes kriminaalkaristus. Nüüd on ahistava jälitamise korral võimalik pöörduda politsei poole. Oluline on, et tegevus, mis kannatanut hirmutab või tema elu väga häirib, peab olema korduv ja kannatanu tahte vastane.

Politsei poole saab pöörduda seksuaalse ahistamisegi korral: kui kehalise seksuaalse iseloomuga tegu on kannatanu tahte vastane ja alandab inimväärikust. Näiteks, kui üks isik teise isiku seksuaalse alandamise eesmärgil enda vastu surub ja enda alakeha teise vastu hõõrub. Kehaline seksuaalne iseloom ei ole seotud kannatanu kindlate kehapiirkondadega, kuid seksuaalse ahistamisena ei käsitleta liputamist.

Samuti ei mahu uue koosseisu alla kogemata isiku keha intiimpiirkonna puudutamine.

Seksuaalne ahistamine on KarSi järgi väärtegu, mille eest saab karistada trahvi või arestiga. Raskemad seksuaalsusega seotud teod on endiselt karistatavad kas tervise kahjustamise sätete või seksuaalse enesemääramise vastaste kuriteokoosseisude alusel. Kergemad teod, mis aga uue paragrahvi alla ei mahu, on aga karistatavad avaliku korra rikkumisena.

Jõustus veel muudatus, mis kriminaliseerib naise suguelundite sandistava moonutamise ja sundabielud. Kuigi nimetatud teod ei ole teadaolevalt Eestis levinud, tuleneb nende kuriteokoosseisude rakendamise vajadus globaliseeruvast maailmast ja suurenenud rändest.

Naise suguelundite sandistav moonutamine on levinud peamiselt Sahara-taguses Aafrikas, ent ka Aasia ja Lähis-Ida riikides. Naise suguelundite sandistav moonutamine on inimõiguste rikkumine, mis kahjustab naiste ja tütarlaste tervist, privaatsust ja võib osutuda eluohtlikuks. Selline tegu on karistatav analoogselt muu raske tervise kahjustamisega.

Nii suguelundite sandistav moonutamine kui sundabielu pannakse toime eelkõige alaealiste suhtes, mistõttu on muudetud nende tegude aegumise regulatsiooni. Kui tegu on toime pandud alaealise suhtes, peatub teo karistatavuse aegumine kannatanu täisealiseks saamiseni ja seejärel on kannatanul aega olenevalt teo raskusest kas viis või kümme aastat politseile avaldus teha.

Sundabielu on reguleeritud inimkaubanduse kuriteokoosseisu sätete kaudu, kuhu on lisatud teinegi muudatus: karistatavaks muutus inimkaubandusohvrilt seksi ostmine.

6. juulil jõustunud KarSi ja muude seaduste muudatused on seotud Eesti ühinemisega Euroopa nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga.

Kõnealune konventsioon võeti vastu 2011. aastal Istanbulis, Eesti allkirjastas selle aastal 2014 ja ratifitseerib eeldatavalt septembris 2017.

Konventsiooni eesmärk on töötada välja laiaulatuslik raamistik, poliitika ja meetmed naistevastase vägivalla ja perevägivalla ohvrite kaitsmiseks ja abistamiseks. Konventsiooniga ühinemiseks viidi Eesti õigus konventsiooni nõuetega vastavusse ja viimase suurema muudatusena loodi karistusseadustikku uued süüteokoosseisud.

Tagasi üles