Amsterdami null muudab merevee kriitilist piiri

Sirle Matt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veemõõdu latt Pärnu Kesklinna silla all.
Veemõõdu latt Pärnu Kesklinna silla all. Foto: Urmas Luik

Siiani on igal pärnakal teada, et merevee taseme kriitiline piir on 1,6 meetrit üle Kroonlinna nulli, millest kõrgem vesi tungib linna tänavatele. Nüüd tuleb selgeks õppida uus number, sest üleminek Amsterdami nullile toob kaasa kõrgusväärtuste tõusu. Selguse huvides oleks targem Kesklinna silla alune veemõõdu latt samuti õigeks seada.

Maa-ameti peadirektori asetäitja Artu Ellmann selgitas, et kõrgused on kokkuleppelised suurused, mille lähtepinnaks ehk -nivooks (kõnekeeles nullpunktiks) on ajalooliselt valitud keskmise merepinna kõrgus. Olgu see siis teatud ajavahemiku mõõtmistest Amsterdamis, Kroonlinnas või sõja eel Tallinnas. Amsterdami nulli nivoopind on madalamal senise Kroonlinna nulli omast: ligikaudu 15 sentimeetrit tektooniliselt stabiilsetel aladel. Kuna Eesti on mõjustatud jääajajärgsest maakerkest, on Kroonlinna nulli suhtes aastakümneid tagasi määratud kõrgusväärtused Ellmanni ütlust mööda niikuinii aegunud. Seetõttu varieeruvad Eestis Kroonlinna ja Amsterdami nulli suhtes määratud kõrgusväärtuste erinevused 15–25 sentimeetit. Pärnus on see erinevus ligemale 19 sentimeetrit.

Kui seni oli Pärnus kriitiline veetase 1,6 meetrit üle Kroonlinna nulli, osutub lihtsa matemaatilise tehte põhjal Pärnus kriitiliseks veetasemeks 1,8 meetrit üle Amsterdami nulli. Ellmanni jutu järgi võiks visuaalse mugavuse mõttes Pärnu veemõõdulati nullväärtuse madalamaks rihtida. Kui palju täpselt, tuleks selgitada maa-ameti geodeetiliste punktide andmebaasist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles