Garri Raagmaa: Kas maakondade Eesti?

Garri Raagmaa
, TÜ regionaalplaneerimise dotsent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Garri Raagmaa
Garri Raagmaa Foto: PP

Põlva maavanem Igor Taro kirjutas 17. juuli Postimehes, et loogiline oleks maakondlik jaotus kõikjal riigis üle vaadata, sest valdade liikumisega tekib selles võrgustikus palju ebaloogilist. Valitsuse otsus maavalitsused pool aastat varem algul plaanitust kinni panna, oludes, kus omavalitsuste reformi sabad veel sõlmes ja rollid tänini jagamata, on ikka päris segane lugu. Kuidas öelda alles end määratlevatele omavalitsustele, et tehke nüüd maakondlikke arengukavu ja korraldage muud värki, mis maavalitsustest üle jääb? Öelda ju isegi võib, iseasi, kas ja kui, siis millal midagi toimuma hakkab.

Peale ametlike, riiklike funktsioonide on rida maakondlikke tegevusi, näiteks olümpiaadid, aasta isa ja ema või ilusaima kodu valimine, kergejõustikurekordid (kas nüüdsest lähevad Lihula elanike tehtud rekordid igavesest ajast igavesti Pärnumaa rekordite raamatusse?). Maakonnapõhised on paljud MTÜd, muu hulgas Kaitseliidu malevad.

Mis piirides seda kõike nüüd korraldada? Ja milline institutsioon seda teeb, kui kohalike omavalitsuste (KOV) liidud ei toimi ja KOVid omavahel kokku ei lepi? Kas asjaosalised on ülepea uute piiridega rahul? Enamasti ei küsinud valdade liitmise eestvedajad inimeste nõusolekut mujale maakonda kolimise kohta. Seto küsitlus oli erand. Ja veel. Kas Saaremaa (32 000 elanikku), Muhu (1887) ja Ruhnu (147) valla tarvis pole napakas omaette maakonda pidada? Rääkimata Hiiumaast. Küsimusi jagub.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles