Maaomaniku vastuseis jätab pool küla teeta (6)

Martin Laine
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi perekond Saare (pildil arutab ajakirjanikuga Sõnni talu perenaine Tiiu Saare) andis loa rajada kergliiklustee üle oma maatükkide, katkeb ehitus enne naabri rapsipõldu, mistõttu jäävad nende pere talud samuti teest ilma.
Kuigi perekond Saare (pildil arutab ajakirjanikuga Sõnni talu perenaine Tiiu Saare) andis loa rajada kergliiklustee üle oma maatükkide, katkeb ehitus enne naabri rapsipõldu, mistõttu jäävad nende pere talud samuti teest ilma. Foto: Gertrud Alatare

Plaanitav Seljametsa kergliiklustee jääb poolikuks, sest üks maaomanikest pole nõus põllust tasuta tükki vallale andma. Nii jäävad naabridki teeta.

Paikuse vald tahab Seljametsa külla ehitada üle kolme kilomeetri pikkuse valgustatud kergliiklustee, mis ühendaks küla Paikuse alevikuga. Ühtlasi tagaks tee ohutu pääsu jalgsi ja rattaga näiteks kohaliku lasteaiani või suplejate seas populaarse Seljametsa karjäärini.

Kuna kergliiklustee rajamiseks ei jätku autotee kõrval ruumi, pidanuks ehitus kulgema üle 19 eraomaniku maa.

Vald palus kinnistuomanikel loovutada kergliiklusraja tarbeks krundist kuni kümne meetri laiuse jupi. 18 kohalikku jäid sellega nõusse, kuid piisas ühest vastuseisjast, et plaanile kriips peale tõmmata. Paikuse vallal jääb projektist ehitamata ligemale 900 meetrit teed.

Paikuse vallal jääb projektist ehitamata ligemale 900 meetrit teed.

Tee talumise lepingule ei kirjutanud alla Meriluha kinnistul asuva rapsipõllu omanik Hille Meriluht, kes enda jutu järgi on sattunud väga keerulisse olukorda. “Alguses öeldi, et võetakse maatükist viis meetrit, sellega olin ma nõus, kuid hiljem tuli välja, et võetakse hoopis 11 meetrit,” selgitas ta, et oli valmis juba lepingule alla kirjutama, kuid muutus numbrites jättis mulje, et talle aetakse kärbseid pähe.

Paikuse vallavanem Kuno Erkmann tõdes, et tema arvates pole kõnealune number kordagi muutunud. “Peale selle oli kõigil maaomanikel pikalt võimalus avalikul väljapanekul planeeringuga tutvuda ja kaasa rääkida,” väitis vallavanem.

Samuti pole Meriluht rahul sellega, et ta peaks maa ära andma tasuta. Tema kinnistu kulgeb tee äärest umbkaudu 140 meetrit, mis tähendab, et vald tahaks enda käsutusse 1000–1500 ruutmeetrit maad, mida omanik pole nõus kompensatsioonita, niisama ära andma. Siiski nentis ta, et saab tee vajalikkusest suurepäraselt aru.

Erkmann jälle selgitas, et kergliiklustee ja valgustus aitaksid kinnistu väärtust just eeldatava hüvitise jagu tõsta. Veel leidis ta, et vallal ei jätku selleks raha, sest ühele omanikule makstes tuleks tasuda ülejäänutelegi.

Kohalike kinnitusel on liiklus Seljametsas tihe ja juba alustatud ehitus annab lootust, et peagi ei pea lapsed rattaga ohtlikult teepervel sõtkuma. Kahjuks ehitatakse kergliiklusrada lubatust pea kilomeeter lühem. Foto: Gertrud Alatare
Kohalike kinnitusel on liiklus Seljametsas tihe ja juba alustatud ehitus annab lootust, et peagi ei pea lapsed rattaga ohtlikult teepervel sõtkuma. Kahjuks ehitatakse kergliiklusrada lubatust pea kilomeeter lühem. Foto: Gertrud Alatare Foto: Gertrud Alatare/

Teade, et jalakäijatele ja ratturitele mõeldud ohutu tee nende koduni ei ulatu, tekitab külaelanikes pahameelt.

Nii jääb kergliiklusteest ilma näiteks Männituka talu omanik Margus Saare, kes andis nõusoleku tee rajamiseks üle oma kinnistu. “Rahvale on see tee ju hädavajalik,” rõhutas talunik.

Saare sõnutsi on tema kaua võidelnud, et vald Seljametsa kergliiklustee ehitaks, seega jääb naabri vastuseis talle mõistmata. “Kui ta isegi soovib oma maa näiteks kruntideks müüa, on loogiline, et kinnistu väärtus pigem tõuseb, kui sinnani viib korralik tee,” arutles Saare.

Samuti tee tarvis nõusoleku andnud ja nüüd sellest ilma jääv Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik Tõnu Miil ütles, et kohalikud tervitasid rõõmuga uudist Seljametsa kergliiklustee tulekust.

“Väga-väga kahju, et üks inimene pole nüüd nõus maad loovutama. Kui ta ise siin elaks, saaks ta aru, miks seda vaja on,” leidis ta.

Miil rõhutas, et teed olnuks väga vaja just ohutuse mõttes, kuna autod sõidavad sealkandis suure kiirusega ja läheduses asuv menukas ujumiskoht meelitab sinnakanti palju rahvast. Paikuse valla andmetel sõidab sel teel tuhandeid masinaid ööpäevas.

“Oleme kokkusaamistel külaelanikega just rõhutanud, et ratta- ja jalgteed väga vajame, ja Paikuse valla plaan see ehitada oli minu arvates väga tänuväärne,” kinnitas Miil.

Elaniku vastuseis teeb vallavalitsuse murelikuks seetõttugi, et ehitamiseks vajatakse abi ettevõtluse arendamise sihtasutuselt (EAS).

Hange tee ehitamiseks on juba korraldatud, lepingutel allkirjad all ja kopad on maasse löödud.

Ehitamise õiguse võitis AS TREF Nord ja tee ja valgustuse rajamiseks kulub ligemale 395 000 eurot. Sellest oleks vald ise võimeline maksma 85 500 eurot ja rahasüst loodetakse saada EASilt.

Paikuse abivallavanem Väino Kaur märkis, et kuna tee muutub elaniku vastuseisu tõttu märksa lühemaks, võib see mõjutada EASi rahastamisotsustki.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles