Ammulaskjad jätkavad visalt koduse EMi nimel

Alvar Novikov (vasakul), Ain Järvesaar ja Teet Tagapere said kõik Eesti meistrivõistlustelt medali. Foto: Erakogu

Viktoriiniküsimus: millisel spordialal sai Eesti esimesena rahvusvahelise alaliidu liikmeks otse, mitte Moskva kaudu? Õige vastus: ammulaskmises. Eestlased on ambu lasknud juba väga pikka aega. Nõukogude Liidus oldi esimene liiduvabariik, kus seda ala harrastama asuti ja möödunud nädalavahetusel võisteldi Häädemeestel juba 40. Eesti meistrivõistlustel.

Eesti meistrivõistlustel pronksise autasu teeninud Häädemeeste amburite klubi liige Ain Järvesaar osales oma esimesel välisvõistlusel juba 1991. aastal, võites NLi lahtised meistrivõistlused ammulaskmises. “Nädal hiljem tuli kahevõistleja Allar Levandi viimaseks liidu meistriks. Seega olen mina eelviimane,” muheles Järvesaar.

42aastase täpsusküti sõnutsi ei mängi vanus sellel spordialal rolli ja pigem on esirinnas kogenud mehed. “Tean üht Soome papit, kes sai tänavu 80aastaseks ja lasi Häädemeestel isikliku rekordi,” teadis Järvesaar. “Noorena tegin isegi kaks korda päevas trenni, kuid nüüd lasen vana rasva pealt heal juhul korra nädalas. Kõige tähtsam on selle spordiala juures korras varustus.”