/nginx/o/2017/08/04/6958175t1h74ee.jpg)
Keskkonnainspektsioon on tänavu kuue kuu jooksul teinud 659 väärteo- ja 16 kriminaalmenetluse tõttu trahvi ligemale 170 000 euro ulatuses. Samal ajal Pärnumaal määratud 40 trahvi kergendasid seadusrikkujate kukrut 18 576 euro võrra.
Keskkonnainspektsioon on pärnumaalasi trahvinud üle 18 000 euroga
/nginx/o/2023/02/10/15130512t1h59ab.jpg)
4. august 2017, 13:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niisiis on Pärnumaa keskmine inspektsiooni määratud trahvisumma 464 eurot ja 40 senti.
Esimesel poolaastal alustati Pärnumaal 58 väärteomenetlust: 24 kalapüügiseaduse, kümme jäätmeseaduse, kaheksa veeseaduse, kuus jahiseaduse, kolm metsaseaduse, kolm looduskaitseseaduse, kolm karistusseadustiku ja üks tööstusheite seaduse alusel.
Peale selle alustas keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo kolme kriminaalasja. Neist kõik olid seotud kalandusega.
Pärnu vetest on eemaldatud 285 selguseta kuuluvusega püügivahendit.
Töötajate arvu vähenemine sunnib keskkonnainspektsiooni tegema valikut. "Tegeleme tõsisemate ja keskkonda enim mõjutada võivate probleemidega," selgitas keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Olav Avarsalu. "Seepärast on trahvisaajate hulgas rohkem juriidilisi isikuid, mistõttu trahvisummad on suuremad ja ulatuvad 10 000 euroni."
Inspektorid on teinud tänavu Eestis 3795 kontrollkäiku. Keskmiselt iga kaheksas kontrollimine on toonud kaasa süüteomenetluse.
Enim alustati menetlusi kalapüügiseaduse alusel. Neist 234 olid väärteomenetlused ja kaheksa kriminaalasjad.
Püügilt eemaldati ligikaudu 2000 teadmata kuuluvusega püügivahendit. Neist üle poole moodustasid nakkevõrgud.
Menetluste arvu poolest on 147 väärteo- ja ühe kriminaalmenetlusega teisel kohal jäätmevaldkond.
Palju tänavusi ettekirjutusi on tehtud jäätmete asjus: 30 ettekirjutusest 17 on seotud jäätmekäitlusnõuete rikkumisega. Näiteks on käitlusfirma võtnud vastu lubatust rohkem jäätmeid või niisuguseid jäätmeid, mida ta ei tohi käidelda. Suuremad probleemid on seotud ohtlike jäätmete ja ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisega.
Eelmise aastaga võrreldes on keskmine trahvisumma tõusnud 14 protsenti.
Inspektsiooni teatel võib menetluste arvu poolest pidada probleemsemateks piirkondadeks Harju-, Tartu-, Pärnu- ja Ida-Virumaad. Kolmes esimesena nimetatud maakonnas annavad tooni kalapüügirikkumised, Ida-Virumaal oli enim jäätmetega seotud rikkumisi.