Pärnu turgude lugu

Kalev Vilgats
, Pärnu Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülejõe turg kolib kaldapealsest parklast Silla kaubamaja ruumidesse.
Ülejõe turg kolib kaldapealsest parklast Silla kaubamaja ruumidesse. Foto: Henn Soodla

Pärnakad on üldiselt turu usku. Kui on võimalik, siis turg kuhugi püsti pannakse. Mis sellest, et Karja tänava ääres on suur turg olemas, kuhu ühistranspordiga mugavalt ligi pääseb. Proovida tasub ikka ja proovitaksegi.

20 aastat tagasi kirjutas Pärnu Postimees Ülejõe turu arengust. Nimelt oli see silla kõrval parklas asunud kauplemiskoht juba kolmanda omaniku käes.

1996. aasta septembrist majandas seal Igor Gambalevski, kes muretses liha ja kala müümiseks külmikud, ehitas turuhoone suletavaks, sanitaar- ja muudele nõuetele vastavaks. Omanik uskus turu tulevikku, sellega tulevat ainult rohkem tegelda.

1997. aasta suvel kasutamata potentsiaali veel oli, sest veerand müügikohtadest seisis tühjana.

Kiire turgu mäletavad vaid paadunud pärnakad.

Laiendamist ootas kalamüük, aga kuna kokkuostjad maksid värske kala eest head hinda, liikusid mõtted suitsutatud kala müügi suunas.

Gambalevski ise ütles lehele, et talle olevat pakutud uue turu tegemist Oja piirkonda, kuid mõnest pisimüüjast sealkandis turuks ei piisanud.

Oktoobri lõpus aastal 2000 kolis Ülejõe turg jõe kaldalt kunagisse Silla kaubamajja. Sinna jäädi üürikeseks, sest juba 2001. aasta märtsi algul liiguti Rääma ja Tallinna maantee nurgale spetsiaalselt turu tarvis ehitatud hoonesse. Sinna jäi Ülejõe turg oma sulgemiseni aprillis 2012. Pärast autoremonditöökoda seisavad ruumid tühjana.

Kiire turgu mäletavad vaid paadunud pärnakad. See avati 2000. aasta sügisel kunagises Kiire kinos Vee 10. Päris pentsik oli minna turule, kus veel hiljaaegu seisid reas toolid ja näidati filme. Turuelu ei kestnud kaua. Juba juunis 2007 ehitati koht ümber ööklubiks, mis nimetati Sugariks. Eks suhkrutki müüdud sellel turul.

Ülejõe turg asus Rääma ja Tallinna maantee nurgal.
Ülejõe turg asus Rääma ja Tallinna maantee nurgal. Foto: Henn Soodla

Mais 2001 avati lausa maavanema osalusel Papiniidus kiirsöögikoht Tarapita. See ei tasunud end ära ja vähemalt juba oktoobrist 2006 on äri suletud. Aastast 2010 leiab varasemast Tarapitast Raeküla turu. Praegu tegutsevad seal lillepood Flores ja ilusalong.

Kui Vana turg rekonstrueerimiseks suleti, üritati asutada turgu Alevi surnuaia Selveri taha, ent kavatsuseks see jäigi. Selle asemel pöörati pilgud Mai turule, millel on samuti üsna pikk tõusude ja mõõnadega ajalugu. Läinud aastal nimetas leht Mai turgu noorukeseks, kus nädalavahetuseti ja laadapäevadel käib vilgas ja argipäeviti vaiksem turuelu. Mai turu laias sortimendis liha müügikuulutusi näeb isegi Rääma bussipeatustes. Oma niši äratabamisel on turul võimalus ellu jääda.

Kinost tehti turg ja turust ööklubi.Henn Soodla
Kinost tehti turg ja turust ööklubi.Henn Soodla Foto: Henn Soodla
Turg Mai elurajoonis.
Turg Mai elurajoonis. Foto: Urmas Luik
Raeküla turg tegutses kunagises kiirsöögikohas Tarapita.
Raeküla turg tegutses kunagises kiirsöögikohas Tarapita. Foto: Ants Liigus
Turukauplejatele seati tuulevarjuks üles telk.
Turukauplejatele seati tuulevarjuks üles telk. Foto: Mailiis Ollino
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles