Uues Passatis üritati head parendada

Uue universaalkerega Passati väljanägemine on meeldivalt sõbralik, aga samas kvaliteedile vihjav. Foto: Urmas Luik

Volkswagen tähendab küll tõlkes rahvaautot, aga hinna ja kvaliteedi suhe on nii sel kaubamärgil kui täna vaadeldaval uuel Passatil ausalt paigas ning madalal ei ole kumbki latt.

Uuendatud Passat Variant, mida testisin, oli maksimaalse High-line-varustusega ja selle hind on 27 702 eurot ehk 433 442 krooni. Pole just vähe masujärgsel ajal, eks? Aga stopp! Hind sõltub igaühe nõudmistest ja rahakotist.

Veidi ette rutates: kui vaadata, mida kõike seitsmenda põlvkonna (esimene sündis 1973) Passatisse eelmist, niigi ülipopulaarset mudelit veel paremaks teha üritades istutati, hind hirmus kõrge ei tundugi. Ütlen ette ära: selles loos kõike tähelepanu väärivat üles lugeda ei jõua.

See auto naeratab

Uue Passati iluvõre neli traditsioonilist VW triipu lõpevad suunurgad ülespoole ehk heatujuliselt ja keegi ei saa öelda, nagu oleks see auto kurja näoga. Kroomliiste on küll nii ees udutulede ümber kui tagaluugil auto kena disaini varjutavalt ehk veidi palju, aga eks see ole maitse küsimus. Nagu ka välispeeglite omapärane kummuli kuju.

Ostja käib moe järgi, tootja valitsevast moest mööda ei saa ja seepärast on seegi Passat mõnevõrra sarnane muude automarkide keskklassi universaalkerega sõidukitega. Domineerivad must värv ja kroomliistud ning -reelingud, aknad on tahapoole kitsenevad, auto on kiilukujuline, aga mitte kandiline ja kohmakas, vaid sujuva siluetiga.

Salongis on keskkonsool siinkirjutaja maitsele ehk liiga kiiskavalt kroomine, aga see ongi ainuke etteheide. Pööratud seemisnahast sisu ja tagasihoidlikus koguses puiduimitatsioon annavad salongile luksusliku mulje, odavast plastmassist on asi väga-väga kaugel, kobinast-krõbinast loomulikult ka.

Esiakna-alune armatuur on omapärase astmega, ruumi on autos ees ja taga nii püsti-, piki- kui külgsuunas.

Ise pargib, võtit ei küsi

Proovisin eelmisest mudelist veidi laiemat ja madalamat Passatit nii maanteel kui tegin ta poriseks augulisel metsateel. Ja jään reklaamiga nõusse, et sõidumugavusele on raske midagi ette heita.

Positiivne elamus on juba see, kui istud võõrasse autosse, sätid rooli ja istme endale parajaks (uue Passati esiistmed on 12 suunas elektriliselt reguleeritavad), annad gaasi ja tunned end viie minuti pärast nagu oma autos sõitvat. Tunnetad rooli ja veermikku, kõik nupud-värgid on targalt ja mugavalt kättesaadavad. Tõsi, püsikiiruse hoidmiseks on eraldi hoob.

Maanteel tõdesin, et salongi kostab vähe välis-, rehvi- ja mootorimüra (tegemist olevat eriliste, heli summutavate aknaklaasidega), kehva teed lugesid 17tollised veljed mitte just kuigi raputavalt. Jaksu mootoril oli (ikkagi 160 hobust aiste vahel!), kui vaja, astus mööda kellest tahes. Politseist igaks juhuks ei proovinud, sest ei ole kuulnud, et sinises Škodas istujad naljast aru saaksid.

Päris ilmauudis kumbki ei ole, aga selle margi juures küll: uuel Passatil on igasuguste muude nippide (veojõu- ja libisemiskontroll, väsimusindikaator, automaatne distantsjuhtimine, avariipidurisüsteem) kõrval peal niinimetatud parkimisassistent ja võtit see auto uste avamiseks ega masina käimapanemiseks ei küsi.

Võtit tuppa lauale jätta ja petta end auto ei lase, aga piisab, kui võti on taskus. Uks läheb peremehe läheduses ise lukust lahti, masin käivitub ja seiskub nupule vajutamisel, uksed sulguvad linkidel oleva väikese kühmu kergel puudutusel. Üsna tore ja mugav.

Parkimisabiline nõuab juhilt süsteemi sisselülitamist, suunanäitamist ja edasi- või tagasikäigu andmist. Siis võid roolist lahti lasta ja (esialgu hirmuhigiga otsa ees, hiljem mõeldes, kas on see sissejuhatus ajastule, mil hommikul lööd Raekülas displeile “Tartu” ja heidad ise rooli taha tukkuma, kuniks auto su ülikoolilinnas üles ajab) jälgida, kuidas auto end kas tagurpidi või küljetsi soovitud kohta pargib. Räägitakse, et kas või kümme sentimeetrit autost laiemasse pilusse. Algajale ja naisterahvale ehk vajalik, iga päev rooli kruttija vaevalt seda mänguasja kasutab. Aga mine tea, püsikiiruse hoidjat ju kasutame, kuigi oskaks ilma sõita.

Kvaliteetauto nõudlikule omanikule

Loeks üles veel mõne tähelepaneku. Salongis on Volkswageni lipulaevalt Phaetonilt laenatud soliidne analoogkell, nupukas topsihoidja ja tore raamatusahtel kindalaeka peal.

Navi-süsteem on autol tehasest kaasas, erinevalt mõnest teisest VW mudelist saab selles autos CDsid kuulata ja päevatuled (need on LED, kaugtuled ksenoon) lülituvad auto käivitumisel automaatselt.

Uuel Passatil on ees ja taga parkimisandurid, peeglite küljes ümbruse valgustus, käsi- ehk seisupidur pole enam hoovaga, vaid elektrooniline. Uus asi on hold- ehk kallakupidur, mis mõnus asi ka ummikutes.

Omaette ooper on pagasiruum. Esiteks mahukas ja suure avaga, teiseks vett ja mustust koguva kummikausiga, kolmandaks hoovaga, mille abil lased tagaistmed alla auto taga seistes, neljandaks paari avatud sahtliga, viiendaks mitmes järgus kasutatavate põranda- ja ruumikattega.

Kokkuvõttes on tegemist ehtsa Saksa kvaliteetautoga. Ilus, mugav, paljude lisavõimalustega, Passati ajalugu uskudes kestev.



Passat Variant Highline

Pikkus/laius/kõrgus: 4771/1820/1464 mm

Mootor: 1798 cm3 TSI bensiin

Võimsus: 118 kW/160hj

Pöördemoment: 250 Nm/1500-4200 p/min

Käigukast: seitsmekäiguline automaat

Tühimass: 1551 kg

Kandevõime: 579 kg

Tippkiirus: 220 km/h

0-100 km/h: 8,5 sekundit

Kütusekulu linnas/maanteel/keskmine: 9,6/5,3/6,9 liitrit 100 km kohta



Hinnang

Välimus: 4+

Interjöör: 4

Varustus: 5+

Sõidumugavus: 5

Hind: 4