Kadri Simson: Lelle–Pärnu liini lõpp tuli ühisotsusena

Kadri Simson
, majandus- ja taristuminister (KE)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres G. Adamson

Vt “Pärnumaa vajab Rail Balticul rohkem peatusi”, PP 04.08.2017.

Valitsuse otsus lõpetada Lelle–Pärnu raudteelõigul avalike vedude tellimine 2019. aastast on saanud üllatavat tagasisidet. Kui asjaga vähem kursis olijate imestus sel teemal on mõistetav ja viitab sügavamale vajadusele selgitada otsuse tagamaid, siis eriti kummastavana mõjusid mulle Pärnumaa otsustajate reaktsioonid.

Kui ma taristuinvesteeringute kava valitsuses kaitstes ootasin Lelle–Pärnu investeeringule tuge, ei leidnud ma ühtegi liitlast. Kõlasid vaid arvamused, et see raudtee on nii vähese kasutusega, et piirkond peab tähtsamaks Via Baltica neljarealiseks ehitamist ja lennujaama. Maantee ja lennujaama suhtes tegimegi investeeringuotsuse kokku 64 miljoni euro mahus.

Esmalt aga langetatud otsusest. Juba pikki aastaid on olnud piinlikult selge, et Lelle–Pärnu raudteel puudub tulevik, kui selle renoveerimiseks ei leita vajalikke miljoneid eurosid. Raudteelõigu tehniline seisukord ei võimalda selle kasutamist reisirongiliikluseks alates 2019. aastast, kuna kiiruse hoidmine üle 60 kilomeetri tunnis eeldaks ligikaudu 17 miljonit eurot investeeringuid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles