Põhiharidusest ei pruugi tulevikus enam piisata

Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktori Riina Müürsepa arvates on see väärt mõte, mis peaks kooli tooma needki, kes muidu pärast põhikooli lõppu kuskile ära kaovad. Foto: Mailiis Ollino

Augusti jooksul hakatakse valitsuses arutama kohustusliku hariduse omandamise vanuse tõstmist 18 eluaastani. Sellega loodetakse peatada keskharidusega noorte arvu kahanemise.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski rääkis valitsuse pressikonverentsil, et 21. sajandi Euroopas ja Eesti Vabariigis üheksaklassilisest haridusest ei piisa. “Me näeme seda tööturul, põhiharidusega inimeste tööpuudus on kohati 30 protsenti ja sissetulekud miinimumpalgalähedased,” avaldas minister. “Kui tahame suurendada tööjõu tootlikkust ja et inimesed saaksid kõrgemat palka, on haridusse panustamine hädavajalik.”

Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi õppejuht Airi Broberg aga ei nõustu, vaid arvab, et koolikohustusliku ea tõstmine ei pane kedagi koolis käima. “Kui peaksite 18aastasena käima näiteks seitsmendas klassis, kus põhivanus on 14, kui hea meelega seda teeksite? Probleem on siin ikka sisuline, mitte vormiline,” rääkis ta.