Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Weekend tõi Pärnusse üheksa miljonit eurot

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Weekend Festival | FOTO: Gertrud Alatare

Äsja lõppenud Weekend Festival Baltic võis Pärnu majandusse tuua kuus kuni üheksa miljonit eurot, mis muidugi iga linnakodanikuni ei jõudnud.

Esmastel andmetel külastas tänavu Weekend Festivali 75 000 inimest, keskmiselt 25 000 päevas.

Festivali korraldaja hinnangul kulutas iga külastaja väljaspool festivaliala söömiseks, joomiseks, taksosõiduks ja meelelahutuseks vähemalt 40 eurot päevas. Korrutades selle kolme päeva ja päevase külastajate arvuga, saame tulemuseks kolm miljonit.

Esmastel andmetel külastas tänavu Weekend Festivali 75 000 inimest, keskmiselt 25 000 päevas.

Teine kolm miljonit läks kinnisvaraomanikele. Hotellides kehtis minimaalne tasu 75 eurot inimese kohta öö, eramajutuses tuli öö eest tasuda vähemalt 40 eurot. Et arvestus oleks võimalikult konservatiivsem, on summa arvutatud 40eurose eramajutuse hinna põhjal.

Hotellides, eramajutuses, telkides ja autodes ööbinud festivalikülaliste hulka on keeruline hinnata. Linnavalitsuse andmetel oli juunis Pärnu hotellides 4714 voodikohta, millele lisandub 2000 voodikohta suvekorterites. Pärnu abilinnapea Rainer Aaviku hinnangul kasutab tuhatkond pärnakat varianti oma elamispind Weekendi ajaks välja üürida ja ise mujal olla.

Eeldades, et Weekendi ajal välja üüritavates majades ja korterites on vähemalt neli voodikohta, ületab erasektori majutuse osa ametlikke hotelle. Kuigi näiteks 2015. aastal oli Weekendi ametlikus telklas 6000 kohta, on eeskätt just pärnakatest maja- või korteriomanikud need, kes festivalikülaliste pealt kõige enam teenisid.

Peale külastajate tõid Pärnu majandusse raha festivalitöötajad ja esinejad, kes siin ööbisid, sõid ja jõid. Weekend Festivali pressiesindaja Gunnar Viese andmetel kulutasid nad Pärnus majutuse peale kaugelt üle 100 000 euro.

Üks majutuskohti oli Hedon, mis 3.–5. augustini ainult festivali tarbeks broneeriti. Hedoni turundusjuhi Triin Jaansoni sõnutsi oleks hotell sel ajal nii või naa täis olnud, kuid maja tervikuna väljamüümine oli kasulik nii hotellile kui festivalikorraldajatele.

Weekendi alale jäi rannakohvik, mis toitlustas VIP-kliente. Rannakohvikule ja Hedonile makstud summa suurust ei soostunud Viese avalikustama.

Toitlustajate ja alkoholimüüjate kasum sõltus äri asukohast ja ilmast. Eeskätt külastati kohti, mis jäid festivalialale lähemale: vihmaga kaugemale rändama ei kiputud.

Puhvet A.P.T.E.K-i kaasomaniku Madis Sitiku jutu järgi jõudis üle-eelmisel aastal rohkem festivalikülalisi ranna rajoonist kesklinna, sest ilmad olid ilusad. Sel ja eelmisel aastal sadas vihma ja enamik turiste jäi ranna rajooni.

“Ilma Weekendita oleks neljapäeval külalisi olnud vähem ja reedel-laupäeval pisut vähem. Natuke oli käive suurem,” iseloomustas Sitik suurürituse mõju meelelahutuskohale.

Sitik rõhutas, et iga A.P.T.E.K-i ees olnud inimene polnud veel külastaja, sest paljud uitasid tänaval niisama. Klientide seas leidus tavapärasest rohkem välismaalasi ja mujalt Eestist tulnuid, kes festivalita poleks A.P.T.E.K-i sattunud. “Weekend elavdas kõigi majandust, ka päevasel ajal,” lausus Sitik.

Festivalikülaliste kulutuste arvestamiseks on eri mooduseid. Kui külastajate arvu põhjal ööbimis-, söögi- ja joogikulude liitmine annab tulemuseks vähemalt kuus miljonit eurot, siis ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) metoodikat kasutades võis Weekend 2015. aastal Pärnu majandusse jätta ligemale üheksa miljonit.

EAS leiab, et iga kultuuri- ja spordiüritusse panustatud euro toob tagasi keskmiselt neli eurot. Weekend Festival Balticu müügitulu oli 2015. aastal 2,2 miljonit, mis teeb Pärnu majandusse jäetud summaks 8,8 miljonit eurot.

EASi nelja euro hinnang lähtub Eesti konjunktuuriinstituudi uuringust, millega uuriti kahekümne 2011. aasta kultuuri- ja spordisündmuse mõju piirkonna majandusele. Näiteks hinnati 4859 Saaremaa ooperipäevade külastaja kogukuludeks kuus aastat tagasi 2,27 ja 12 000 Viljandi folgil käinu kuludeks 1,1 miljonit eurot.

Uuringu järgi kulutas üks külaline ürituse ajal 80 eurot, millest 19 protsenti läks piletitele, 18 protsenti toitlustusele, 16 protsenti majutusele, 15 protsenti jookidele ja 14 protsenti transpordile.

Aaviku sõnutsi tuleb uuringu tulemuste Weekendiga võrdlemisel silmas pidada, et Weekendi piletid on Eesti ühed kallimad (kolme päeva pass 135 eurot), majutus on võrreldes teiste Eesti üritustega kallis ja keskmine palk on kuue aastaga tõusnud 44 protsenti. Samal ajal pole uuringu põhijärelduses – iga euro toob tagasi neli eurot – põhjust kahelda.

Pärnu linnavalitsus on uuringufirmalt Positium tellinud mobiiltelefonide kasutamisel põhineva uuringu, et Weekendi majanduslikku mõju täpsemalt uurida. “Loodetavasti õnnestub koostöös ürituse korraldajaga avaldada edaspidi täpsem analüüs selle kohta, milline on festivali laiem mõju,” rääkis Aavik.

Ehkki paljud pärnakad saavad Weekend Festivali ajal tööd ja lisateenistust, kipub avalikkuses kõlama pigem kriitikute hääl. Pole just meeldiv okset koristada ega lärmi kuulata, kui ise festivalist kasu ei saa.

Osa pärnakate arvates peaksid festivalikorraldajad linnavalitsusele ranna kasutamise ja tänavate sulgemise eest tasuma. Viese tõi näiteid Euroopa linnadest, mis suurürituste endale meelitamise nimel pigem peale maksavad. Pärnu linn on valinud kesktee: Weekendi ega ühegi teise kultuuri- ja spordiürituse korraldajalt tänavate sulgemise eest raha ei küsita, kuid nõutakse enda järelt koristamist.

Peale iga ürituse linnamajandusse jäetava otsese kasu mängib Weekend Festival suurt rolli Pärnu kui turismisihtkoha tutvustamisel. Muusikapeo korraldajad kulutavad igal aasta mitusada tuhat eurot, et kuulutada sõnumit: Pärnu rannas toimub Baltikumi suurim üritus. Populaarsematel esinejatel on sotsiaalmeedias üle kümne miljoni jälgija, kes Pärnusse ka väljaspool festivaliaega tulla võivad.

Külastaja kulud

  • Hotellis maksis voodikoht vähemalt 75 eurot öö, eramajutuses tuli ühe öö eest tasuda minimaalselt 40 eurot.
  • Väljaspool festivaliala kulus söömiseks, joomiseks, taksosõiduks ja meelelahutuseks vähemalt 40 eurot päevas.
  • 2011. aastal kulutas kultuuri- ja spordiürituse külastaja piletitele keskmiselt 19, toitlustusele 18, majutusele 16, jookidele 15 ja transpordile 14 protsenti oma eelarvest. Weekendi puhul on piletite ja majutuse osa suurem.

Andmed: Pärnu linnavalitsus, Weekendi korraldaja, Eesti konjunktuuriinstituut

Tagasi üles