Häirekeskusesse teatatakse, et kuuris hoiab keegi last kinni. Kohapeal selgub, et kuuris tehakse puutööd. Kiirabi saab väljakutse, et kedagi on pussitatud. Taas ilmneb meedikuile, et kõik on elus ja terved. Arvatakse, et keegi on uppunud. Siiski on vaid madrats haardeulatusest libisenud ja ulbib nüüd merel. Need on vähesed näited väljakutsetest, kus päästjate abi tegelikult vaja ei läinud.
Tellijale
Ekslikud väljakutsed võivad maksta inimese elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse juhi Sander Peremehe andmetel on Pärnumaal tänavu registreeritud kuus valeväljakutset. Sageli on helistajad alkoholi tarvitanud ega ole adekvaatsed. Kui kõrvaltvaatajale tundubki mõni appikutse naeruväärne, siis asjaosalistele võib tegu olla tõsise probleemiga, mille lahendamisel nad ise hätta jäävad. “Politsei peab olema empaatiline,” nentis Peremees. Ta tõi näiteks kõrvalkorterist kostva valju muusika, mis pikema aja vältel tuntavalt häirib väikese lapsega pere elurütmi ja öörahu. “Kui naabri kõrvad palvetele muusika vaiksemaks panna kurdiks jäävad, võibki ainsa lahendusena tunduda politsei kutsumine,” selgitas ta.