/nginx/o/2016/10/21/5985535t1hd5a6.jpg)
Pühapäeval, 20. augustil algab veelinnujaht, mistõttu mitu kodanikku on pöördunud Eesti jahimeeste seltsi (EJS) ja muude asutuste poole, vältimaks väliskodanike illegaalseid võtteid algavaks linnujahihooajaks. Seoses sellega selgitavad EJSi president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts jahipidamise tavasid ja veelinnujahi korraldamise põhimõtteid.
Keskmine Eesti jahimees on väga hea väljaõppega, loodust tundev ja vastutustundlik kütt. Jahipidamine, sealhulgas linnujaht, on olnud ja on meie põhjamaise kultuuri lahutamatu osa.
Loodusrahvana oleme osanud leida tasakaalu ulukite kui taastuva loodusressursi kasutamises. Me lähtume oma tegevuses seadustest ja Eesti jahinduse heast tavast ning käsitleme jahindust kui praktilise looduskaitse osa. Reguleerime ulukite arvukust teadlaste soovitustest lähtuvalt ja püüame koostöös põllupidajate ja metsakasvatajatega leida tasakaalu ulukikahjustuste puhul. Austame kõike elavat ja kütime just niipalju kui vaja. Kasutame ära kõik, mida kütime.
Aeg-ajalt ilmub nii trüki-, tele- kui sotsiaalmeedias artikleid, mis kajastavad jahimehi sellistena, millised me pole ja milliseks me kunagi saada ei soovi. Paraku on nii, et tilk tõrva meepotis võib ära rikkuda ja kahju tuua kogu poti sisule.
Pöördume kõigi jahimeeste poole üleskutsega jälgida väga täpselt nii kirjutatud seadust kui jahipidamise head tava. Hea tava järgi kütivad jahimehed alati säästlikult, arvestades ulukiasurkondade jätkusuutlikkust.
Jahimehes ei tohi iialgi vallanduda kirg loomi tappa. Kui see nii juhtub, tuleb amet maha panna. Jahimees austab ulukite õigust elule ja jahti pidades jätab neile võimaluse õnnelikult pääseda. Selles valguses on lubamatu kasutada ulukite küttimisel elektroonilisi peibutusvahendeid ja poolautomaatseid jahitulirelvi, mis mahutavad lubatust suurema arvu padruneid. Lubamatu on küttida ulukeid liialt kaugelt.
Euroopa Liidu ja paljude teiste riikidega piiride avamine on kaasa toonud tihedad kokkupuuted eri kultuuridega. Jahituristidena satub siia niisuguseid inimesi, kelle käitumine ei pruugi alati kokku langeda meie kommetega. Neile tuleb selgitada, mis on Eestis lubatud ja keelatud.
Jahikorraldajatele ja -saatjatele paneme südamele, et külalisjahid oleksid korraldatud sellisel moel ja viisil, mis järgivad Eesti seadusi ja jahipidamise head tava. Meie kasumile suunatud ühiskonnas on jahipidamisest saanud tihti rahvusvahelise äri objekt, mõnikord korraldavad seda äriühingud, kus ei ole üldse või ei piisa jahimehi. Ka sellistel juhtudel on meie jahimeeste roll selgitada, kuidas siinmail asjad käivad.
Jahiseaduse järgi korraldab oma maal väikeuluki jahti maaomanik, mistõttu palume maaomanikelgi jälgida, kes nende maal toimetab ja kas kõik käib nii, nagu on ette nähtud. Kui aga vaatamata kõigele toimuvad õigusrikkumised, saab keskkonnainspektsiooni valvetelefonil või e-posti aadressil jätta teabe (ka fotosid, salvestusi ja muid tõendusmaterjali).
Kutsume kõiki jahimehi, maaomanikke ja inimesi, kes korraldavad külalisjahte, tegema kõik, et Eestis jätkuks jahipidamine vastavalt seadusele, meie väärtushinnangutele ja jahipidamise heale tavale.