Need on vaid osa valijate tähelepanu võitmiseks poliitikute viimase seitsme päeva jooksul välja hõigatud lubadustest.
Oleks tore küll, kui bussipiletit ei peaks ostma, kui lasteaias ei tuleks söögiraha maksta, kui saaks pangalaenuta maatüki. Sõna “tasuta” varasem kuritarvitamine reklaamides ei lase neid lubadusi siiski uskuda. Kus on konks? Veenvalt mõjuks sedasorti kuulutamine vaid juhul, kui kõrvale lisataks arvutus, mida see tähendaks omavalitsuse eelarvele, ja tutvustataks plaani, kuidas selleks raha leitakse. Võimalusi on ju kaks: kas suudetakse meie ühisesse kassasse lisaraha leida või tõmmatakse kusagilt koomale. Just viimasena mainitud variandi puhul on miinuspoolgi valijale oluline info: tasuta eine lasteaias on hea, kuid kui see tuleb millegi muu olulise arvelt, pole pakkumine aus. Mis puudutab lasteaedu, siis tundub, et selles vallas hinnaalanduste pakkumiseks pole Pärnu valmis. Meil leidub lasteaedu, kuhu vanemad tassivad paberit, ostavad õppevahendeid, kus üle 20 lapse veedab kogu päeva ühes ajakohase ventilatsioonita ruumis. Alles siis, kui need mured lahendatud, võiks olla kohane alustada arutelu tasuta toidust, soodsamast kohatasust.
/nginx/o/2017/08/18/7003515t1h343d.jpg)
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)