Eduard Rajari: Muinsuskaitsjad lähevad Audrusse talgutele

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eduard Rajari, Pärnumaa muinsuskaitse seltsi liige.
Eduard Rajari, Pärnumaa muinsuskaitse seltsi liige. Foto: PP

Sel nädalal alanud ja 18. maini, rahvusvahelise muuseumipäevani kestval muinsuskaitsekuul korraldatakse kõikjal Eestis ekskursioone, talguid, seminare, loenguid ja näitusi. Erand ei ole Pärnu linn ega maakondki.

23. aprillil on Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus jüripäeva jumalateenistus, 28. aprillil teevad oma kodu-uurimisalase konverentsi Pärnumaa koolinoored.

6. mail peab Eduard Rajari Pärnus ingerisoomlaste seltsi majas loengu Pärnu puitarhitektuurist ja 7. mail, üleriigilisel “Teeme ära” talgupäeval viib ta asjast huvitatud Audrusse, tutvustab neile vana mõisasüdant. Koos korrastatakse Audru kiriku aeda ja selle lähiümbrust ja käiakse, rehad kaasas, ära Audru mõisa surnuaialgi.

Miks Pärnumaa muinsuskaitse seltsi ja sõjahaudade hooldeliidu korraldatav koristuspäev tehakse samal päeval “Teeme ära” talgutega, kui niikuinii kogu riigis tuhanded inimesed linnu ja metsaaluseid korda tegema lähevad?

Muinsuskaitsekuu koristusaktsioon võinuks ju tänu üldisele heakorravaimustusele kujuneda omaette, seega silmatorkavamaks ettevõtmiseks.


See, et meie talgupäev üleriigilisega kokku langeb, on ausalt öeldes puhas juhus. Päeva kalendris paika pannes pidasime silmas rohkem ilmaennustust ja päeva sobivust eestvedajaile ega osanud üleriigilise talgupäeva sihiseadmisi tähelegi panna. Aga mis sellest ikka, ega me tähelepanu võitmiseks Audrusse sõida.

Algul see polnud päris koristuspäevana mõeldud, vaid tahtsime oma seltsi inimestele ja audrulastele näidata sealseid paiku, millest me mööda käime, ise täpselt teadmatagi, millega ajaloolises mõttes tegu.

Kui see ettevõtmine langeb nüüd kokku üleriigilise koristuspäevaga, eks meiegi võta siis selle töö ette, kui kohapeal näeme, et seda on vaja..

Miks just Audru?

Juhtus, et mu juurde tuli üks Audrus elav inimene ja küsis sealse mõisa kohta. Seejärel sattusin veel kellegagi rääkima Audru kirikust ja surnuaiast ning jälle selgus, et asjast teatakse vähe, samal ajal kui huvi on olemas. Kusjuures jutt algas Audru mõisa kalmistust. Selgus, et inimesed ei teagi, kus see üldse asub.

Nii saigi mõeldud, et seekord valime sihtpaigaks Audru mõisa ja kirikaia ning teeme ringi Audru mõisa südames ja mõisa surnuaiaski.

Päeva alustame Audru kiriku ümbruse koristamisega, siis läheme mõisa kalmistule, vaatame, mis seal vaja teha, räägime ajaloost. Ning kui huvi, käime Audru mõisa südames ja räägime hoonetest, mis seal veel mõisaajast alles on, ja neistki, mida enam pole. Lõpuks külastame kohalikku muuseumi. Ja kui veab, sööme talgusuppi ka.

Muinsuskaitsekuu raames toimuv koristuspäev Audrus pole muinsuskaitse seltsi ainus ettevõtmine tänavu.

Ei ole. Edaspidi tahame ära käia Vana-Pärnu kalmistul ja veel üks kord Alevi kalmistul ja Pärnu vanal surnuaial, mida üksvahe tunti rohkem Alevi I kalmistuna.

Muinsuskaitsekuu raames lõpeb meie seltsi korraldatud loengusari Pärnu puitarhitektuurist.

Seda oleme koos muinsuskaitsearhitekti Rein Raiega vedanud ja ma olen andnud lubaduse, et kui on huvilisi, korraldame suvel ekskursioone Pärnu miljööväärtuslikesse linnaosadesse, kus loengud saaksid linnaruumis konkreetseid maju vaadeldes juba käegakatsutava mõõtme.

Viimane puitarhitektuuri loeng sarjast “Puulinn” on 6. mail ingerisoomlaste seltsi majas, kus 3. juunil tutvustavad muinsuskaitseameti töötajad uusi tuuli riikliku muinsuskaitseameti tegevuses.

Mõlemad loengud algavad õhtul kell viis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles