Tänase lehe pikem intervjuu on tohter Kadri Sikuga, kelle eriala on naha- ja suguhaigused. Keskealine ja vanem lugejaskond võib loole vaid põgusalt peale vaadates arvata, et see on noorte teema ja süvenemata lehte keerata. Soovitame siiski selgi vanuserühmal arsti öeldu läbi lugeda. Küsite: miks?
Vastuseks paar fakti. Esiteks, HI-viirusesse nakatumine on praegu Eestis suurim üle 35aastaste inimeste hulgas. Teiseks, HIV ei ole enam ammu vaid süstivate narkomaanide hulgas leviv haigus.
Sellest, et viirus levib aina rohkem sugulisel teel, hakkasid terviseedendajad rääkima juba hulk aastaid tagasi. 2007. aastal ilmus Postimehes artikkel pealkirjaga: “HIV ohustab üha enam korralikke Eesti pereemasid”. Seal andis Nelli Kalikova probleemi seljatamiseks pealtnäha lihtsa retsepti: “Turvaline seks ja ära süsti võõra süstlaga”.
Kümme aastat on möödas. Statistika osutab probleemi süvenemisele just keskealiste, paljudel juhtudel pereinimeste seas.
Suhte alguses peaks valehäbita üle huulte tulema küsimus: “Kas sul on test tehtud?”.
Milles seisneb selle rühma riskikäitumine? Ilmselt mitte kasutatud süstla abil narkootikumide manustamises. Oht tuleneb kondoomi kasutamata jätmisest.
Pärnu Postimehes täna sõna võtnud arsti ja veel mitme eksperdi varasematest sõnavõttudest on jäänud kõlama vajadus võtta uued normid omaks seksuaalsuheteski. Kondoomi kasutamine on normaalne ka püsisuhtes. Suhte alguses peaks valehäbita üle huulte tulema küsimus: “Kas sul on test tehtud?”.
Kondoomid on kättesaadavad, testimisvõimalused loodud nii noortele kui vanadele. Seda arvestades teeb nõutuks, et HIVi nakatumine on Eestis 1. augustil avaldatud numbrite järgi taas tõusnud: 25 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.
On teada, et inimeste hoiakute ja harjumuste muutmine võtab aega. Magamistoa teemade puhul näib see aeg olevat lausa üüratu. Seda hoolimata aastate jooksul terviseedendajate tellitud roosadest “Kumm on seks” plakatitest ja reklaamklippidest.