Toomas Voll: Nali, naer ja vaimukus pole mind elus maha jätnud

Teele Talve
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Voll tunnistab, et kuigi ta kuulab hea meelega enda õpilaste arvamisi, muresid ja rõõme, peab ta olema õpilastega nõudlik.
Toomas Voll tunnistab, et kuigi ta kuulab hea meelega enda õpilaste arvamisi, muresid ja rõõme, peab ta olema õpilastega nõudlik. Foto: Mailiis Ollino

Tuntud lauluõpetaja Toomas Volli kinnitusel on tema ellu mängleva kergusega tulnud muusika toonud talle ohtralt unustamatuid hetki. “Järgmisel laulupeol on mul dirigendipuldis juba üheksas kord. Üheksas!” hõiskab ta. Siiski tunnistab auhindadega pärjatud lauluõpetaja, et temagi elus on esinenud hetki, mil maapind jalge alt kaob.

Kuidas muusika teie ellu tuli?

Muusika tuli kuidagi ise, mängleva kergusega, kui meie koju osteti minu kallile õele Anule klaver. Arvati, et Anu alustab muusikaõpinguid, kuid tema prioriteet oli hoopis korvpall. Ja kui ema kuulis kord, et väike Toomas klimberdab ja mäletab juba midagi, mida Anu mänginud on, sai ta aru, et nüüd tuleb kiirelt poisile keskenduma hakata. Nii pani ta mind viieselt Kilingi-Nõmme kiriku organisti proua Anni juurde, eraõppesse. Praegu tundub, et äkki see klaver isegi õigustas ennast. (Naerab.)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles