Kätlin Joala: Pärnult oodatakse nutilahendusi

Kätlin Joala. Foto: PP

Praeguseks on enamikul pärnakaist taskus ühistranspordikaart: piiksutad läbi ja sõiduõigus tagatud. Tänu uuele süsteemile kogunevad intelligentsed andmed, mille analüüsimine võimaldab Pärnul transporditeenust optimeerida ja viia see vastavusse inimeste vajadustega. Aga kuidas oleks, kui sama kaardiga saaks linna omandis rajatiste uksi avada? See aitaks vähendada linna kulutusi uksevalvurite palgale, samuti suureneks inimeste mugavus, sest puuduks vajadus kasutada võtit näiteks staadionile sisenedes.

Linn on elukeskkond, kus kohtuvad probleemid ja lahendused. Ennustatakse, et linnas elavate inimeste arv maailmas kahekordistub 2030. aastaks ja Pärnu ei ole erand. Suur-Pärnu moodustamine tähendab keskuse olemuse muutumist ja silmitsi tuleb seista teistsuguste murede ja võimalustega ning toimetulek sõltub suuresti sellest, kuidas otsuseid langetatakse.

Järjest enam on maailmas hakatud rääkima uuest teadusharust – linnateadusest. Juhtprojektid on tõestanud, et kui kasutada linna arengut planeerides ja otsuseid tehes intelligentseid andmeid, aitavad need vähendada teenuste kulu, tõsta inimeste turvatunnet ja muuta elukeskkond mugavamaks. Kuigi Barcelonas konverentsil Mobile World Congress tõdeti, et praegu on selliseid andmeid kasutavaid linnu Euroopas veel vähe, on oodata nende arvu kasvu, kuna andmetes peitub suur potentsiaal nii linnale endale kui kohalikele ettevõtetele.