Oh, kooliaeg, oh, kooliaeg, mil iganes või kellega tahes sinust rääkida, ei jää emotsioonidest puudu. Meenutada, arvata, öelda, õpetada on igaühel, kes kooliteed astunud. Kooliteemalisse jutulõnga on sageli põimitud mõni sasipundar. Konflikt õpetajaga, võimumängud klassikollektiivis, rangete reeglite või nõuetega maadlemine. Sedasorti episoode mälusopist otsides avaneb esimesena tundelaegas. Ärevus, alandus, viha, nutuklomp kurgus.
Tellijale
Juhtkiri: Õnnelikku kooliaega!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Postimees ei taha rikkuda kooliaasta alguse rõõmsat elevust, pigem esitada selle kõrvale arutelu vääriva küsimuse: miks leiab pea iga koolilõpetaja oma mälestustest mõne traumaatilise kogemuse? Ühe episoodi, ühe lause, ühe hoobi, mis on teda saatma jäänud, määranud eluvalikuid. Äärmuslikel juhtudel saadab isegi unenägudes. Kas see on (kooli)elu paratamatus?