Pahandustes ja kõrvalejäänud noored on leidnud pääsetee

Pille Kuusik (vasakul) ja Krista Kämer panustavad iga päev, et aidata noortel taas ühiskonda sulanduda. Foto: Mailiis Ollino

Mitte keegi ei uskunud, et Taavi (nimi muudetud, K. R.) midagi saavutab. Jõhvi kutsekooli ajal tekkis tal probleem kohalike narkoärikatega. Ta pidi põgenema Pärnumaale vanemate juurde, kes ei mõistnud, miks poeg ainult kodus istub. Koolis kaotasid õpetajad usu ja sotsiaaltöötajad andsid alla, kui Taavi pärast kaht kuud lukksepaametist lahkus. Sotsiaaltöötajad arvasid, et poiss on laisk. Taavi hakkas narkodiileriks. “Oli selline reegel, et ei saa sealt välja tulla,” kommenteeris ta. Öösel tuli kaks pätti ühiselamu ette klaarima. “Ütlesid, et 500 eurot ja oled vaba. Mõtlesin, et mis ma ikka teen: nad hakkavad mind niikuinii otsima. Kartsin elu pärast,” lausus Taavi. Selline nägi välja tema elu enne noorte tugila programmi.

Elu on müsteerium ja selle käigud ettearvamatud. Kõik tahaksid igavesti nooreks jääda, võtta julgelt vastu uusi ülesandeid. Vahel aga viib nooruslik uljus ja mõtlematus teele, kus puudub korralik valgustus ja vanemlik järelevalve. Samuti võib sellistelt teedelt eksida, vahel ei julgeta järgmist sammu teha.

Noorte tugila andmetel oli 2015. aastal Eestis 29 000 noort, kes ei õpi ega tööta. Et neid toetada, loodigi kõnealune programm. Noorte tugila on osa Euroopa Liidu algatatud Eesti noortegarantii riiklikust tegevuskavast, mille eesmärk on aidata töö kaotanud või koolist lahkunud noortel naasta võimalikult kiiresti ühiskonda. Eestis toimib programm 144 omavalitsuses.