Tootsi alustas Toriga liitumisläbirääkimisi

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vallavanem Kalev Kaljuste otsib Tootsile kosilast nii Vändrast kui Torist.
Vallavanem Kalev Kaljuste otsib Tootsile kosilast nii Vändrast kui Torist. Foto: Ants Liigus

Tori vallavolikogu nõustus läinud nädalal algatama Tootsi ettepanekul kahe valla liitumisläbirääkimisi, mis ei tähenda veel kindlat ühinemist.

Samal ajal hoiab Tootsi tules mõlemat rauda ning pole Vändra alevile ja vallalegi veel käega löönud. Tootsi vald tegi samaaegselt ettepaneku nii Torile kui Vändra alevile ja vallale.

Tori vallavolikogu otsustas läinud nädalal ülestõusmispühade eel Tootsi ettepanekuga nõustuda, kumbki Vändra ei ole naabrile vastanud.

Tori vallavolikogu esimees Ahti Kukk tõdes, et volinikest vaid üks jäi erapooletuks ja ülejäänud kohal olnud liikmed tõstsid käe liitumisläbirääkimiste algatamise poolt, kuid selle põhjal on vara teha järeldusi hilisema liitumisotsuse tuleku suhtes.

Vändrad kahtlevad ettepaneku sisus

Kui Toris tuli otsustus liitumisläbirääkimiste algatamiseks lihtsalt, on mõlemas Vändras see keerulisem. Mõlema jaoks tekitab küsimusi Tootsi ettepaneku sõnastus.

“Kõigepealt peab selgeks saama, kas liitumisläbirääkimised on kohe ühinemine ja halduspiiride muutmine või läbirääkimine. Praegu saame Tootsi ettepanekust aru, et see tähendab piiride muutmist. Selleks me küll kohe valmis ei ole,” selgitas Vändra vallavanem Peeter Reimann.

Vändra vallavolikogus võetigi läinud nädala kolmapäeval teema päevakorrast maha seetõttu, et täpsustada ettepaneku mõtet, otsus tehakse 13. mail erakorralisel istungil.

“Seal me siis ütleme, kas alustame neid läbirääkimisi või ei alusta üldse,” märkis Reimann.

Vändra alevivolikogu arutab ja hääletab ettepanekut sel neljapäeval. Vändra alevivolikogu aseesimees Priit Enok möönis, et eelnõu on juba laua peal ja koostatud sellises võtmes, et alev võiks nõustuda Tootsi ettepanekuga.

“See on selles mõttes natuke segane olukord, et see ei ole päris ei-jah otsus. Meie “jah” tuleb tõenäoliselt selle ääremärkusega, et hea meelega alustaksime detailseid läbirääkimisi Tootsiga, aga tahame ikkagi teada, kes on see partner, kellega liituksime või ühineksime,” täiendas Enok.

Mõtlema paneb Tootsi olukord

Kõigi kolme omavalitsuse esindajad märkisid põhipõhjusena, et tahavad enne tõsiselt teada, milline on Tootsi valla majanduslik olukord.

“Otse loomulikult peab neil eelarve olema tasakaalus ja nad peavad oma tulud ja kulud korda saama, see on üleüldine eeldus. Eelkõige tuleb vaadata seda, kui briketitehas seisma jääb, kuidas seal on töötusega, kuidas tulud laekuvad ja nii edasi. Läbirääkimised ei ole kuu-kahe küsimus, vaid väga pikk protsess,” arvas Kukk.

Enok märkis, et alevivolikogus on igaühel oma arvamus, kuid märgatavad on kaks põhilist arvamussuunda.

“Üks on selline, et me ei saa öelda “ei” olukorras, kus oleme ise üritanud seda asja pikemat aega vedada, käinud Tootsiga läbi rääkimas ja eluga tutvumas. Juba sellest lähtuvalt absoluutne “ei” öelda poleks õige.

Kindlasti on ka teine arvamus, et enne kui üldse midagi vastata, peaksime teadma, mis olukorras Tootsi on. Aimame, et Tootsil on raske, aga kui raske, seda me ei tea,” lausus Enok.

Kui nii Vändra alev kui vald vastaksid Tootsile jaatavalt, tuleks momentselt päevakorda kahe Vändra ühinemine. Seega ei pruugi vallavolinike jaoks kujuneda otsustavaks küsimus, kui mõistlik on liita Tootsi ja Vändrad, vaid pigem see, et ei soovita ühineda Vändra aleviga.

“Praegusel hetkel on küll see hirm, sest tuleb välja, et Tootsi polegi nii vaene, kui on Vändra alev. See võib olla üks suur põhjus otsustamisel, sest kui sellises olukorras liituda, ei tule paarkümmend aastat mingeid investeeringuid siia piirkonda. Võlakoormus on nii palju ületatud,” väitis Reimann.

“Kui Vändra valla lihtinimene pärast küsib, mis meil paremaks läks, siis mina küll midagi vastata ei oska. Arvan, et läheb halvemaks,” nentis vallajuht.

Reimann viitas rahandusministeeriumi hiljuti avaldatud numbritele, mille järgi on Vändra alev oma 153protsendise võlakoormuse poolest teisel kohal Eestis. Esimene on Viimsi vald.

Selle kohta, kas Tootsi iseenesest sobiks rohkem Vändra või Tori koosseisu, märkis Reimann, et tema isiklik arvamus on, et Tootsi jaoks loogiline suund oleks pigem Tori poole, kus on ka surnuaed.

Reimann lisas, et raudselt on Tootsi jaoks tõmbekeskus Pärnu ning mingil juhul ei ole selleks Vändra. Nõnda oleks ilmselt Tootsi elanikud vallakeskusesse Torile käies rõõmsamad, kuid sellist uuringut pole tehtud.

“See on päris ilmne, et kui meie vastame “jah” ja Vändra vald vastab “ei”, on meie “jah” ju tarbetu,” tõdes Enok.

Leeki pole

“Ma ütleksin Vändra kohta niimoodi, et see asi on kogu aeg susisenud, aga leeki ei ole tulnud. Selles mõttes, et kaua sa seda tossamist ikka vaatad, kui siiras ja selge tahe on puudunud. Neil tuleb omavahel kõige rohkem kokku leppida, Tootsi on seal olnud kogu aeg nagu viies ratas vankri all,” põhjendas Tootsi käiku Tori suunal vallavanem Kalev Kaljuste.

Ta avaldas lootust, et Toriga õnnestub läbirääkimised pidada aastaga.



Priit Enok, Vändra alevivolikogu aseesimees

“Leegi ja vindumise teema on kirjanduslik. Veebruaris läksime Tootsi kohtumisele ikkagi meie omal initsiatiivil.

Aga on arusaadav, et alev võiks teha ettepaneku liitumiseks ükskõik kellele, kas või Stockholmi linnale, ent me ei saa ühegi partneriga liituda, ilma et teeksime koostööd vallaga.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles