/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
/nginx/o/2017/09/18/7114539t1h836e.jpg)
Pärnumaa omavalitsused soetasid ühiselt Euroopa Liidu toetuste abil hinnalise teisaldatava lava ja heliseadmed, mille abil Sauga vallavanem ja ettevõtja Andres Hirvela tulu teenib. Peale selle võltsis ta Koonga vallajuhina sõidupäevikuid, et osutada kontsertidel teenust valla rahakoti arvelt. Hirvela väidab, et teenus on hobi ja mingeid isiklikke ärihuve tal selles pole.
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Andres Hirvela rendib-paigaldab lava ja heliseadmeid. Temalt renditud lava võib näha mainekatel üritustel kogu Pärnumaal ja ettevõtja ise paneb taskusse tuhandeid eurosid teenustasu aastas.
Pärnu Postimees vestles Hirvelaga sama teenust pakkuvate ettevõtjatega, kes pea kõik vastasid, et FIE pakutud teenuse hind jääb kordi alla turu keskmise. Vallajuht leiab, et tema madal teenustasu on kohalikele ainult kasulik, konkurendid peavad seda aga turu solkimiseks ja ühele ettevõtjale eelise loomiseks, sest pea kõik pakkumised teenuse osutamiseks võidab vallavanem.
Teenuse odavuse aitab tagada asjaolu, et Hirvela pole pidanud kallitesse seadmetesse kordagi investeerima. Kümneid tuhandeid eurosid väärt teisaldatava lava sai ta tasuta ühelt mittetulundusühingult (MTÜ), seadmed teiselt ja isegi kütust soetas ta nende vedamiseks pikka aega Koonga valla kukru toel.
Väidetavalt vallajuht kasumit ei võta, kuid teenib töötasu.
Valdade vara anti FIE-le
/nginx/o/2017/02/16/6348969t1hefcb.jpg)
Pärnu lahe partnerluskoguks nimetatakse üheksa Pärnumaa valla moodustatud MTÜd, mis eelkõige otsustab, kes saab Pärnumaal külaelu arendamiseks Euroopa Liidu toetusraha. Ühingu juhatuse moodustavad valdade esindajad, eelkõige vallavanemad.
2009. aastal taotles partnerluskogu põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) raha romantilise rannatee üritustesarja korraldamiseks. Nii laekuski Euroopa Liidu tõukefondidest 1,4 miljonit krooni (üle 90 000 euro).
Raha eest soetas MTÜ teiste asjade seas teisaldatava lava ja heliseadmed. Seega on lava omanikud kõik vallad, millest partnerluskogu koosneb.
Konks seisneb selles, et projekti kirjutas partnerluskogu tollane revisjonikomisjoni esimees Andres Hirvela, kes selle lava sisuliselt endale sai.
MTÜ tegevjuht Mercedes Merimaa selgitas, et FIE Andres Hirvelaga sõlmiti leping, et tema saaks lava hoiustada, sest väidetavalt partnerluskogul endal polnud sellekohast pädevust. Vara anti Hirvelale tasuta.
Kokku lepiti hinnakiri, mis seab ette, kui palju võib FIE lava monteerimise, järelevalve ja veo eest raha küsida. Väidetavalt vallajuht kasumit ei võta, kuid teenib töötasu.
Oluline asjaolu on see, et üldjuhul on lava mugavam rentida koos helitehnikuga, mistõttu saab Hirvela küsida eraldi töötasu helindamise eest: sellele teenusele partnerluskogu hinnakiri piire ei sea.
Lepinguid tehes seati tingimus, et valdadele soetatud lavaga teenindatakse eelkõige partnerluskogu ühisüritusi.
Äsja partnerluskogu juhatuse esimeheks saanud Mikk Pikkmets tõdes, et dokumentatsioon ülalmainitud kokkulepete sõlmimisel on pigem puudulik: näiteks puuduvad vastavad koosolekute protokollid.
Kui huvide konfliktist mööda vaadata, oleks asi igati korrektne, kui Hirvela kasutaks lava vaid partnerluskogu ürituste teenindamiseks nagu kokku lepitud.
Pärnu Postimehe käsutuses väljavõtted FIE arvetest näitavad, et vallajuht on tegelikult lava oma äranägemise järgi edasi rentinud ja sellega korralikku tulu teeninud.
“Minulgi on tekkinud küsimus: kuidas valdadele ostetud lava hoopis Pärnu linnas toimuvatel üritustel kasutatakse?” küsis samas valdkonnas tegutsev ettevõtja FIE Rivo Tettermann.
Tuleb välja, et vallajuhi enda sõnutsi võib ta lavaga tööd teha igal pool, kui tellija on MTÜ või mõni omavalitsus. Samal ajal ei ole selle väite kohta sõnagi kirjutatud lava kasutamise tingimustes.
Ilmeka näitena toimus sel ja eelmisel aastal partnerluskogu liikme Sauga valla suvepäev, kus tänavu esines näiteks Karl-Erik Taukar. Ürituse korraldaja Ave Grenberg sõnas, et on rentinud lava mõlemal aastal eraettevõttelt, kuna vallajuhi lava olla hõivatud. Samal ajal kasutas seda Grillfest, mille korraldusmeeskonda Hirvela kuulub.
Vallajuht on rentinud lava sellistele üritustele nagu “Pärnu tantsib”, Pärnu Summer Cup, jääfestival, kahe silla jooks, veemoto meistrivõistlused ja paljud teised.
Neist ükski pole kuidagi seotud partnerluskogu tegevusega ja kõik need on toonud Hirvelale ja ainult talle tuhandeid eurosid tulu töötasudena.
Samuti on vallajuht lava muudele ettevõtetele välja rentinud. Näiteks üritustele tehnilisi lahendusi pakkuva Protone OÜ tegevjuht Madis Isand tõdes, et firma on mõnel korral Hirvelale lava rendi eest raha maksnud. Seda tõendavad toimetuse käsutuses olevad arvedki.
PRIA ei näe probleemi
Euroopa Liidu raha valdadele eraldanud PRIA aga probleemi ei näe. Leader-toetuste büroo juhataja Raimo Ronimois selgitas, et konkreetse toetussumma jagamine on olnud korduvalt kõrgendatud tähelepanu all.
PRIA uuris FIE ja MTÜ vahel sõlmitud kokkuleppeid ja leidis, et hoiustamise lepingud pole iseenesest keelatud.
Sisuliselt ei näe amet probleemi, sest lava kasutatakse sihtotstarbe järgi kohalike ürituste korraldamiseks. Tõsiasjale, et vara kasutatakse muudel üritustelgi ja FIE nii raha teenib, PRIA hinnangut ei anna. Pealegi on toetuse jagamisest üle viie aasta möödas, mis tähendab automaatselt, et enam amet sihtotstarbelist kasutust ei menetle.
Tolleaegne partnerluskogu juhataja, hiljuti juhatusest välja heidetud Rein Talisoo jäi asjade selgitamisel napisõnaliseks. “Vastavad dokumendid on olemas ja toetuse andja vaatas asja üle, et see oleks korrektne,” kostis ta vaid. Talisoo sõnutsi polnud lava Hirvelale andmine niivõrd juhatuse, kuivõrd üritusekorraldajate otsus.
Romantilise rannatee toonane projektijuht Raili Mengel-Sünt ütles üksnes, et ei tea, kelle käes soetatud seadmed ja lava üldse on. Rohkem ta millegipärast kommenteerida ei tahtnud.
Hirvela on kavalalt saanud kallist varustust Mihkli kihelkonna kultuuriseltsi kaudugi. Nimelt taotles selts (projekti autor seltsi asutajaliige Hirvela) partnerluskogult toetust heli- ja valgusseadmete muretsemiseks, et teenindada kohalikke üritusi, eelkõige ülipopulaarset Mihkli laata.
Jälle sai vallajuht enda käsutusse mitmekümne tuhande euro eest vara, mida saab kasutada küll näiteks Mihkli laada korraldamiseks, kuid niisamuti FIEna Pärnu linna üritustel tulu teenimiseks.
Ronimois ei näe siingi probleemi, sest MTÜ-l pole keelatud näiteks vara edasi rentida, kuna tingimustesse on kirjutatud “kohalike ürituste teenindamine”. Juriidiliselt on tema arvates kõik korrektne, sest külaüritustel seadmeid kasutatakse.
“Ühest vastust Leaderi regulatsioonid selliste olukordade kohta ei anna,” selgitas büroo juht. “Sihipärane kasutus on kontrollis kinnitust leidnud ja muusse majandustegevusse me ei sekku.”
Maksumaksja raha voolas paaki
Kolmas ja kõige lihtsamini tõendatav tõik selles loos on asjaolu, et kui Hirvela Koonga vallavanemana töötas, kasutas ta valla kütust ja vallajuhi hinnalist tööaega, et FIEna teenuseid osutada.
Toyota Land Cruiser polnud Koonga vallavanema tööauto juhuslikult, sest just selline maastur on võimeline tõmbama enda järel 2,5tonnist lava.
Pärnu Postimehe käsutuses dokumendid näitavad täpselt, kuidas valla pangakaardiga soetatud kütusega käis auto seal, kus toimusid üritused, mida Hirvela teenindas.
Hiljuti lõpetas prokuratuur sellekohase kriminaalmenetluse.
Lääne ringkonnaprokuröri Küllike Kase täpsustuse järgi kahtlustati vallajuhti tõepoolest selles, et ta kasutas ametiautot isiklikuks otstarbeks ja võltsis sõidupäevikut.
“Uurimise käigus aga selgus, et vallas puudus auto kasutamist reguleeriv kord. Seetõttu ei ole alust auto vale kasutamist ette heita,” märkis Kask.
Küll leidis tõendamist sõidupäevikute võltsimine: need täitis Hirvela tagantjärele. “Kuna see ei ole raske kuritegu, Hirvela on varem karistamata, ta tunnistas ja kahetses võltsimist, leidsin, et tema kriminaalkorras karistamine ei ole otstarbekas,” selgitas Kask.
Prokuratuur lõpetas uurimise oportuniteedi põhimõttel. (Oportuniteet tähendab, et kriminaalasi lõpetatakse, kui süü on küll leidnud tõendamist, kuid see ei ole suur ja on näha, et inimene on eksimusest aru saanud.)
Pikkmets sõnas, et lähiajal on plaanis partnerluskogu varaga seotud dokumendid üle vaadata nii või naa. “Katsume talitada nõnda, et asjad mitte ainult poleks korrektsed, vaid samuti näiksid korrektsed,” kommenteeris ta. Juhatus annab selle käigus ühtlasi hinnangu, kas vara on kasutatud sihtotstarbeliselt.
Pärnu Postimees avaldab Andres Hirvela antud selgitused täies mahus.
/nginx/o/2017/09/18/7114543t1hed4e.jpg)
Pärnu lahe partnerluskogu (PLPK) küsis 2009. aastal Leader-meetmest toetust, et soetada romantilise rannatee üritustesarja tarbeks lava ja heliseadmed. Millal teie esimest korda seda lava kasutada saite?
2010. aasta Mihkli laadal oli see kindlasti kasutusel.
Kas te olite selle projekti kirjutamise juures?
Mina kirjutasingi selle projekti. Algul polnud see ühisprojektina kirjutatud, kuid partnerluskogu vallavanematele ja liikmetele seda tutvustades leiti, et see võiks ühisprojekt olla. Põhjus oli ikkagi see, et Pärnumaal ühtegi lava polnud, ja leiti, et nii saame oma piirkonnas üritusi odavamalt korraldada.
2012. aastal otsustas PLPK juhatus kollegiaalselt, et annab tasuta kasutamise lepingu alusel lava teie käsutusse. Mis argumendi põhjal otsustati see anda hoiule just teile, mitte mõnele teisele sama valdkonna ettevõtjale?
Minu mäletamise järgi erilist konkurentsi siis lava haldamiseks ei olnud ja määravaks sai väga heade hoiutingimuste olemasolu. Nimelt hoiustatakse lava siiani kinnises angaaris kaitstuna nii vandaalide kui ilmastiku mõjude eest. Vähetähtis polnud kindlasti lava transportimiseks vajalike masinate ja inimeste olemasolu ning minu valmisolek ja soov sellega tegelda: võtta vastutus, sest tegu on tehniliselt keeruka seadmega. Pealegi olid meil heliseadmed ja oskused helitehniliseks teenindamiseks.
2010. aastal kokku lepitud kasutuskord näeb ette, et lavaga teenindatakse PLPK tegevuspiirkonna ühisüritusi. Kas te olete teenindanud ainult neid?
Kasutamiskord näeb ette, et vara kasutatakse eelkõige PLPK tegevuspiirkonna ühisüritustel. Ühisürituste kalendri koostab PLPK büroo ja need on eelistatud, kuid võimalusel pole keegi keelanud lava kasutamist muudel üritustelgi. Ainus tingimus on olnud, et korraldaja oleks omavalitsus või MTÜ.
Kas te olete seda lava edasi rentinud, näiteks Protone osaühingule, või selle lavaga teenindanud selliseid üritusi nagu kahe silla jooks ja Grillfest?
On üritusi, kus meie käest tellitakse ainult lava ja helindamine tuleb mõnelt muult firmalt, vabalt võib selleks olla ka Protone. Grillfesti ja Kahe Silla klubi ürituste teenindamine pole meil keelatud, sest neid korraldavad mittetulundusühingud.
Kas teie teenite nende ürituste pealt kasumit? Aga töötasu?
Kasumit ei teeni, töötasu küll. Lava kasutamise hinnapakkumise tegemise alus on PLPK juhatuse kehtestatud hinnakiri. Helitehnilise teenindamise eest lepitakse tellijaga eraldi kokku, kuna tegemist väga spetsiifilise ja kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga, kus vajadused sõltuvad väga palju üritusest.
Samuti taotlesite MTÜ Mihkli Kihelkonnaseltsi kaudu toetust valgus- ja heliseadmete soetamiseks. Milleks selle seltsi seadmeparki kasutatakse?
Loomulikult eelkõige seltsi vajadusteks ja juba projekti kirjutamise ajal nägime ette võimaluse kasutada seda koos lavaga teistel meie piirkonna üritustel. See ei ole eraldi, autonoomne komplekt, vaid täiendab meil juba enne olemasolevat (heli- ja valgusparki, M. L.) suuremate ürituste korraldamiseks. See kõik annabki kokku võimaluse pakkuda lava, heliseadmeid, valgustust ja helitehnilist teenindamist ühest kohast ja kordades odavamalt, mis ongi kogu selle ettevõtmise eesmärk olnud ja ilmselt praegune tüliõun.
Ometi on just tänu sellele meie maakonnas tulnud juurde üritusi ja osa teinud läbi kvalitatiivse hüppe. Kindlasti on nende seadmete kasutus olnud üks efektiivsemaid, sest laos seismiseks või paar korda aastas kasutamiseks pole ju mõttekas neid soetada.
Kas te kasutate FIEna Mihkli kihelkonnaseltsi seadmeid näiteks Grillfesti teenindamisel?
Pole eraldi arvestust pidanud, millisel üritusel millist tehnikat oleme kasutanud. See sõltub ikkagi konkreetse ürituse iseloomust ja tehnilisest vajadusest.
Kokkuvõtteks ütleksin nii, et see töö on olnud mulle huvitav ja hobiks nagu pillimängki ning rahaline pool on teisejärguline. Nii mõnigi üritus on tehtud tasuta ja õnneks on mul mõttekaaslasigi, kes endiselt arvavad, et kogu kultuurielu ei peaks arendama ärilistel alustel.
Andres Hirvelal kulus Koonga vallavanemana sadu liitreid kütust isegi siis, kui ta puhkusel oli. Juhuslikult viisid töösõidud mugavalt täpselt sinna, kus ta FIEna muusikaüritusi korraldas. Seda tõestavad arved, mille politsei Hirvelalt läbiotsimise käigus ära võttis (arved pärinevad aastatest 2010–2013, mistõttu uuem info puudub). Kokku kannatas vald politseiuurijate hinnangul 4400 eurot kahju.
Siinkohal vaid mõni ilmekas näide kümnete samalaadsete sõitude kohta.
Andmed: politsei vaatlusprotokoll
Pärnumaa mittetulundusühingud on saanud kolmel korral toetust Euroopa Liidu Leader-meetmest nõnda, et selle eest soetatud vara on jõudnud FIE Andres Hirvela kätte:
Andmed: PRIA