Eile lõuna aegu Sindi Jumalailmumise kiriku juures askeldanud kraanamehed, ümberkaudsed kirikutegelased ja sadakond linlast olid ajalooliseks sündmuseks valmis. Siiski tuli varuda pühakoja peatorni Soomes kullatud risti pühitsemiseks veidi kannatust: veel polnud kohal apostliku õigeusu kõrgeimat vaimulikku, metropoliit Stefanust.
Kullatud rist meelitas rahva kiriku manu
/nginx/o/2023/02/10/15130512t1h59ab.jpg)
21. september 2017, 06:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üksvahe oli metropoliit aga pühakoja juures inimesi kätlemas ja peagi said vaimulikud hakata üheskoos vett pühitsema. Kui metropoliit Stefanus seda veidi hiljem tornikiivrile ja ristile piserdas, said sellest oma osa lähemale läinud uudishimulikudki.
Pühakoja ümber toimuvat keskendunult pildistanud eelmine Sindi linnapea Marko Šorin märkis, et kahtlemata on tegemist ajaloolise sündmusega. “Aastaid on räägitud, kui halvas seisus see on,” nentis eksmeer, kelle arvates võiks kohalik pühakoda minna korda kõigile sintlastele.
Arhont Viljo Vetik märkis, et Sindi kiriku taastamine on ennekõike eelmiste põlvede loodud väärtuste hoidmine. “See on järjekordne märk, et püüame mälestise hävimist ära hoida. Anname kogukonnale impulsi, et kõik pole kadunud,” sõnas Vetik. “See on muidugi keeruline, neid konfessioone on erinevaid: luterlased, ortodoksid, Vene kirik. Ühe rahakoti ümber käib päris suur võitlus.”
Peale tippu tõstetud 165 sentimeetri pikkuse peatorni risti jäävad oma katet ootama kaheksa väiksemat risti. “Kui me pearisti tegime kullast, siis eks teisedki tule teha,” tõdes Vetik.
Miks peab rist kiriku katusel olema kullast? “Ta seisab kaua. Praktiline,” põhjendas Vetik. “Me võiks lihtsalt värvida need ristid üle, aga arvan, et lehtkullaga kaetud rist on siin vähemalt sajandiks. Sindi rahvas väärib enamat kui värvitud rist.”
Sindi pühakoda hakati kõpitsema mais. Seni on jõutud siluda ja värvida kirikutorni seinu. Tornile on pandud uus plekk-katus.
Sindi Jumalailmumise koguduse preester Enos Heinsoo avaldas lootust, et esmased tööd annavad tõuke järgmisteks.
Muinsuskaitseamet toetab Sindi Jumalailmumise kiriku katuse ja kellatorni taastamist pühakodade säilitamise programmi kaudu 67 928 euroga. Peale selle toetab ehitust Eesti apostlik-õigeusu kirik ise.
Programmis osalemiseks oli vaja omavalitsuse omaosalust. Niisiis panustab Sindi linn kiriku taastamisse kolme aasta jooksul 30 000 euroga.
Preester Heinsoo sõnutsi käib Sindi pühakojas teenistustel, mis enamasti toimuvad kolm korda kuus, kuni poolsada inimest.